Palun tutvusta ennast.

Olen TalTechis lõpetanud kolm instituuti: sain 1995. aastal soojustehnika (nüüd energiatehnoloogia) instituudist magistrikraadi, 1998. aastal ärikorralduse instituudist magistrikraadi ning 2017. aastal kaitsesin elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudis doktoritöö. Paralleelselt olen töötanud aastaid juhtivatel kohtadel Eesti Energias, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ja Londonis Maailma Energeetikanõukogus. Alates 2020. aastast olen tagasi alma mater’is FinEst Targa linna tippkeskuses. Päriselus olen sportlik nelja lapse isa.

Millistest Sinu kogemustest ja teadmistest professuuris kasu on?

Winston Churchill olla kunagi öelnud, et poliitika tegemine on nagu vorsti valmistamine: on parem mitte teada, kuidas seda tehakse. Olles tegutsenud nii ettevõttes, valitsusasutuses kui ka rahvusvahelises organisatsioonis, saan ma üsna hästi aru, kuidas seal „vorste tehakse“. Energiapoliitika (s.t energy policy, mitte energy politics) kui interdistsiplinaarne teadusharu on üsna noor, aga olen praktikas kokku puutunud väga paljude tema osadega: energiaturgude disain, julgeolek erinevates tahkudes, keskkonnamõjud, hinnapoliitika, juriidika, otsustusprotsessid, investeeringute motivatsiooniskeemid, tarbijate käitumine, tulevikustsenaariumite analüüs ja palju muud. Lisaks praktilistele kogemustele ja teadmistele on mu selja taga ka rahvusvaheline võrgustik, mis on pea 30-aastase tegevuse jooksul kasvanud üsna suureks ja on päris oluliseks toeks.

Mida tahad Tehnikaülikooli praktik-professorina korda saata?

Esmalt tahaks korralikult käima saada Tulevikuenergeetika keskuse tegevuse, mille kaudu üles ehitada energiapoliitika kui teadusharu TalTechis. Praktiliselt kõikidele instituutidele tugineva interdistsiplinaarse üksuse käimalükkamine on päris omapärane väljakutse. See eeldab ühelt poolt tugevat koostööd ettevõtete, valitsusasutuste ja teiste riikide ülikoolidega, teisalt aga ka ülikoolisiseste koostöömudelite arendamist.

Selline riiki ja ettevõtteid toetav neutraalne energeetika analüütika keskus peaks nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt tugevdama TalTechi kuvandit mõjuka sõltumatu akadeemilise institutsioonina. Taolise andmeanalüütika toimimine võimaldaks luua ka tugeva ja kvaliteetse baasi energeetika valdkonna õppeprogrammide arendamiseks.

Akadeemilise poole pealt tahaks leida aega valdkonna viimaste teadusartiklitega tutvumiseks ning avaldada ka ise mõned teadusartiklid, mille kirjutamine juhtiva ja administreeriva töö kõrvalt ei ole seni olnud võimalik.

Üks üllatus, mis uuel positsioonil on olnud?

On väga imelik, kui inimesed kutsuvad mind professoriks.