Palun tutvusta ennast.

Olen olnud Tallinna Tehnikaülikooliga seotud suurema osa oma täiskasvanud elust. Doktorikraadi kaitsesin töökeskkonna riskianalüüsi meetodite teemal 2009 ning viimased 13 aastat olen töötanud ärikorralduse instituudis dotsendina töökeskkonna alal. Olen alati teinud oma tööd südamega ning kirglikult. Töötajate heaolu, tervis ja ohutus on teemad, mille eest seistes tunnen, et toon kasu kogu ühiskonnale. 

Millistest Sinu kogemustest ja teadmistest professoriametis kasu on?

Teadlasena on olnud suur rõõm koos kolleegidega nii meie ülikoolist kui ka teistest Euroopa ülikoolidest kaasa lüüa äärmiselt huvitavates rahvusvahelistes projektides, mille tulemused annavad nähtavat kasu töötingimuste paranemisele ja töötajate heaolu suurenemisele – olgu see siis ergonoomikaalased sekkumised töötajate luu- ja lihaskonnahaiguste vähendamiseks, tehisintellektil põhinevate jälgimissüsteemide kasutamise ohud töötajatele või heade praktikate ja eeskujude kasutamine tarneahelas. Need teadmised ja loodud kontaktid tulevad kindlasti kasuks ka kaasprofessori ametis.

Mida tahad Tehnikaülikooli professorina korda saata?

Esmalt olla eeskujuks meie noortele, äsja ülikooli õppima asunud tudengitele, ning näidata, et teadusega tegelemine võib olla põnev, rahuldust pakkuv ning ei tähenda tingimata ainult raamatutes tuhnimist või laboris katsete tegemist. Vaja on head suhtlemisoskust, sõbralikkust, positiivsust ja pealehakkamist. Nende omadustega soovin ka oma noori kolleege nakatada ning üheskoos teha ära rohkem, kui suudan kaasprofessorina üksi.

Üks üllatus, mis uuel positsioonil on olnud?

Uuel positsioonil olen olnud vaid kuu aega ja suuri üllatusi ei ole veel kaasnenud, sest suurem osa tööülesandeid on samad, mis varemgi. Kui aga ühte meeldivat üllatust nimetada, siis see on kaastöötajate siirad õnnesoovid. Paljud neist väärivad ka ise sarnast positsiooni.