Palun tutvusta ennast.

Olen Tallinna Tehnikaülikoolis juba üsna „vana olija“ – tulin siia kunagi maateaduste doktorantuuri ning olen sellest alates olnud tegev geoloogia instituudis. Minu huvi on alati olnud piiri- või üleminekualad, seda nii uurimisteemades, näiteks Eestis tuhandeid aastaid tagasi asunud tundra ja metsavööndi piiri uuringud, kui ka ootamatud võimalused erinevate erialade kokkupuutepunktides ehk moodsa sõnaga interdistsiplinaarsus. Akadeemilised rännakud laias ilmas on andnud mulle arusaamist, et meeskonnatöö ning erinevate oskuste kaasamine võib olla ootamatu edu aluseks. Seega, kui ma tulen ja Sinu uksele koputan, siis vähemalt kuula mind ära.

Millistest Sinu senistest kogemustest ja teadmistest professoriametis kasu on?

Rohked akadeemilised rännakud on mind kokku viinud paljude inimeste, uurimisgruppide ja ülikoolidega. Kõigilt olen võtnud midagi endaga kaasa – oskusi, praktilisi nippe, aga ka teadmisi, kuidas (või kuidas mitte!) kohelda kolleege ning tudengeid.

Mida tahad Tehnikaülikooli professorina korda saata?

Annan ikka oma parima, et meie õppuritel oleks ülikoolist lahkudes vajalik teadmiste­pagas, enesekindlus ame­tis hakkamasaamiseks ning oskused uute teadmiste põimimiseks ülikoolis õpituga. Mulle meeldib õppetöös kasutada palju praktilisi näiteid ning tegevusi, pidades ka meeles, et praktiliste tegevuste läbiviimine peab põhinema korrektsetel teoreetilistel teadmistel.

Üks üllatus, mis uuel positsioonil on olnud? 

Võrreldes teadlase tööga, kus igapäevasuhtlus sageli piirdub oma meeskonna ja rahvusvahelise võrgustiku sama valdkonna kolleegidega, toob igapäevatöö tudengitega kaasa palju kirevama paleti. Erinevad isiksused, seinast seina probleeme ja küsimusi ... Igapäevane peamurdmine ka endale, kuidas tudengeid – nii erinevaid inimesi – motiveerida ja õpetatavaid oskusi võimalikult tulusalt edasi anda.