Palun tutvusta ennast.

Olen positiivne inimene, kes on orienteeritud uutele ja põnevatele teaduse ja arenduse suundadele. Probleemide puhul rakendan end lahenduse otsimisele, ei karda riske võtta ja käivitan vajalikud protsessid, sest usun, et suured asjad on võimalik ära teha. Nagu näiteks Põhja-Euroopas unikaalse spooni-ja vineeritootmise teadus- ja arenduskeskuse rajamine Tehnikaülikooli Puidumajja 2016–2018 aastatel koostöös Aalto Ülikooli ja paljude ettevõtetega.

Millistest Sinu kogemustest ja teadmistest tenuuris kasu on?

Enne tööleasumist Tallinna Tehnikaülikoolis töötasin AS Baltecos kuus ja pool aastat insenerina, minu ülesandeks oli minibasseinide tootearenduse ja tootmise juurutamise projekti juhtimine. 2006. aasta sügisel asusin ülikoolis tööle assistendina, põhieesmärk oli doktoritöö kirjutamine ja kaitsmine teemal „Komposiitmaterjalide ringlussevõtt“, mis oli seotud Balteco vannitootmisjääkide ümbertöötlemise ja taaskasutatud materjalist vannitoa kraanikausside valmistamisega. See teema on ringmajanduse seisukohalt tänagi väga aktuaalne.

Töökogemus tootearenduse projektide juhtimisega andis rahvusvahelise kogemuse välis­tarnijatega töötamisel ja arusaamise ettevõtte äriprotsesside juhtimisest. Ülikoolis asusin tööle materjalitehnika instituuti ja meil õnnestus vanemteadur Jüri Pirso juhtimisel saada rahastus Eesti Kaitseministeeriumist projektile „Kergsoomuspaneelid jalaväe transpordivahenditele“. Selles projektis sain rakendada oma varasemaid teadmisi ja oskusi komposiitmaterjalide väljatöötamisel ning asja tuumaks kujunes pulbermetallurgia labori aastakümnetepikkune kogemus suure kõvadusega titaankarbiidi kermiste väljaarendamisel, mille ülesandeks oli purustada 7,62 mm kaliibriga kuuli kõvasulamsüdamik. Projekt oli kaheetapiline ja lõpuks õnnestus teadlaste ja ettevõtete koostöös välja töötada akrediteeritud laborites sertifitseeritud soomuspaneelide konstruktsioonid kolmele NATO kaitsetasemele.

Alates 2012. aastast töötan Tehnikaülikoolis puidutehnoloogia professorina. Töökogemus ettevõttes ja tootearendusmeeskondade juhtimisel tuli kasuks ka puidutehnoloogia labori meeskonna arendamisel ja edukaks tiimiks kujundamisel.

Mida tahad tenuuriprofessorina korda saata?

Minu jaoks on oluline, et Tallinna Tehnikaülikool oleks näoga Eesti majanduse ja ühiskonna poole ning oleks tagatud kõik vajalikud tingimused Eesti inseneride ja tehnikateadlaste järelkasvuks.

Sihtrahastusega tehnikateaduste professuuri juhtiva tenuuriprofessorina loodan olla edukas puidu mehaanilise ja keemilise töötlemise meetodite ja uute tehnoloogiate arendamisel. Võimalikult palju Tehnikaülikooli ja Eesti uurimisgruppe kaasates soovin luua kestlikke ja keskkonnasõbralikke puidupõhiseid materjale, mis asendaksid fossiilsest toormest toodetut paljudes erivaldkondades.

Üks üllatus, mis uuel positsioonil on olnud?

Olles professorina ning teadus- ja arendustegevuses töötanud juba 10 aastat, toob iga nädal üllatusi, mis vahel on ootuspärased ja vahel mitte.

Uus üleülikooliline õppeaine „Sissejuhatus ringmajandusse“ on olnud väga üllatusterohke projekt, kus interdistsiplinaarne koostöö on loonud palju uut teadmist ja koostöökogemust, mis jätkub ka uues ambitsioonikas magistriõppeainete arendamise projektis.