Tallinna Tehnikaülikool

Jeffrey Andrew Tuhtan on alates 1. aprillist arvutisüsteemide instituudi keskkonnaseiretehnoloogiate tenuuriprofessor.

Foto: Karl-Kristjan Nigesen

Jeffrey Andrew Tuhtan

Palun tutvusta ennast.

Olen keskkonnateadlane, hariduse olen saanud USAs, Saksamaal ja Eestis. Oma karjääri viimatise kümnendi jooksul olen keskendunud suure hüdroenergia mõju simuleerimisele ja mõõtmisele jõgedes ja veeökosüsteemides. Häid mõõtmistehnoloogiad selle "räpase, rumala ja ohtliku" töö jaoks ei olnud, nii et alates 2016. aastast olen juhtinud Biorobootika keskuses uurimisgruppi “Environmental Sensing and Intelligence”, kus me ehitame täiustatud veealust seiresüsteemi äärmuslikesse keskkondadesse.

Millistest varasematest teadlaselu kogemustest tenuuris kasu on? 

Hüdraulikainseneri haridus on mulle suureks abiks olnud, sest meid on õpetatud töötama "põllul", planeerima suuremahulisi projekte ja haldama sealjuures inimlikke aspekte. Keeruliste teaduslikke sensorite ehitamine ohtlikes ja tundmatutes keskkondades sobib hästi mu eelnevate töödega, kus mul on olnud õnn teha mõõtetöid teha maailma ilusaimates mägijõgedes, samuti õppida hindama hindama suurte hüdroenergiaprojektide raskusi ja tagajärgi, kui asi karmiks läks.

Mida tahad tenuuriprofessorina korda saata?

Esimene, kolmeaastane eesmärk meie uurimisgrupil on valmis saada TalTech AirDrop sensoritehnoloogia, mis võimaldab põhilisi veeuuringuid jõgedes, järvedes ja rannikuvetes, mida pole kunagi mõõdetud. See on tähtis, kuna kliimamuutus ja inimtekkelised mõjud on tõsiselt kahjustanud pikaajalist mageveevaru ja veeökosüsteemid on kogu maailmas kriitilises seisus.

Meie teine suurem eesmärk on kombineerida oma sensoritega kliimamudelite ja satalliidiinfo avaandmeid. Geoloogia jaoks on see suur samm ning sellised süsteemid on väärtuslikud nii äri kui teaduse jaoks.

Üks üllatus, mis uuel positsioonil on olnud?

Minu suurim üllatus on see, kui hästi Eesti inimesed üksteist tunnevad! Tihtipeale saame asju edasi liigutada palju efektiivsemalt kui suurtes riikides, sest vaja on ainult paari õiget inimest, et pall veerema saada. Nüüd pean lihtsalt välja mõtlema, kuidas see "küll-kõike-saab"-vaim skaleerida ja sensoritesse panna...

Laeb infot...