Foto: erakogu

Tutvusta ennast, palun.

Olen hariduselt geoloog, maapõue uurija, ning minu teadustöö põhifookuseks on settekivimite omadused ja neis talletunud informatsioon mineviku kliima, keskkonna ja elustiku kohta. Kaitsesin oma doktoritöö 2002. a Tehnikaülikooli toonases energeetikateaduskonnas, professorina töötan alates 2015. aastast, tenuuris 1. jaanuarist 2021. Lisaks olen ülikooli senati liige ja täidan täna ka geoloogia instituudi direktori kohuseid.

Millistest Sinu varasema töö- ja teadlaselu kogemustest ja teadmistest tenuuris kasu on?

Tenuuriprofessori roll ei erine väga palju varasemast tööst ja tõsisemaid järeldusi saab teha alles mõne aja pärast, aga kui peaksin ühe punkti esile tõstma, siis koostöö nii instituudis, ülikoolis kui ka rahvusvaheliselt.

Mida tahad tenuuriprofessorina korda saata?

Aluspõhjageoloogia professori esmaseks missiooniks on tagada geoloogia ja Eesti maapõuealase kompetentsi olemasolu Tehnikaülikoolis ning selle rakendamine tipptasemel teadusesse ja õppetöösse. Loodan, et saan senisest enam rakendada oma teadmisi ka praktilise väljundiga uuringutes. Eestis äsja käivitunud riiklikud maapõueressursside uuringud pakuvad unikaalset võimalust baasteaduse ja rakendusuuringute integreerimiseks. Samasse valdkonda kuulub maapõue digitaalse andmehalduse edendamine nii Eestis kui ka välismaal, mis haakub hästi Tehnikaülikooli prioriteetidega. Lisaks tuleb palju enam panustada geoteaduste populariseerimisse.

Üks üllatus, mis uuel positsioonil on olnud?

Minu tenuuriraja algus langes kokku instituudi direktori kohusetäitja rolliga – õnneks või kahjuks on üllatused seotud just selle viimasega.