Peeter Ross on alates 1. jaanuarist Tervisetehnoloogiate instituudi e-tervise tenuuriprofessor.
Foto: Karl-Kristjan Nigesen
Tutvusta ennast, palun.
Olen optimist ja eeldan iga inimese puhul siirast soovi elada hästi elusalt. Teades oma piiratud annet, olen oma eesmärgid saavutanud sihikindla töö ja lähedaste toetusega. Usun, et elu mõtestamise aluseks on inimestevaheline argumenteeritud, teineteist austav ja eri teadusvaldkondi haarav suhtlus, milles ülikool on kujunenud kõige paremaks keskkonnaks.
Millistest Sinu varasematest töö- ja teadlaselu kogemustest ja teadmistest tenuuris kasu on?
Olen teadustöö raames elanud Helsingis, Oulus, Pariisi lähistel Fontainebleau’s ja Stanfordis, töötanud Maailmapanga, Aasia Arengupanga ja Saksa Arengupanga KfW tervishoiu digiteerimise konsultandina vähemalt 15 riigis ja osalenud EU projektides. See peaks olema piisavalt suur kogemus, et anda meie ülikooli digitervise teadus-, arendus- ja õppetööle rahvusvaheline mõõde. Kõigest eelnevast olulisemaks pean siiski arstina töötamist, sest nii saab otsest tagasisidet digilahenduste arendamise ja tegeliku meditsiini vahel.
Mida tahad tenuuriprofessorina korda saata?
Tahaksin veelgi suurendada Tehnikaülikooli tervisega seonduvate tehnoloogiate teadus- ja arendustaset ning meie tuntust nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Ilma uute talendikate teadlaste ja huvitavate uuringuteta neid eesmärke ei saavuta, seega pean kahekordistama meie keskuse töötajaskonda ja topelt rohkem suurendama eelarvet.
Üks üllatus, mis uuel positsioonil on olnud?
Üllatusi ei ole olnud, professori kohal olen olnud viis aastat. Positiivse poole pealt on tenuur igal juhul suur tunnustus meie digitervise ja tervishoiutehnoloogiate teadus- ja arendustegevusele. Parandamisruumi jagub selles, et tenuuriprofessuur saaks Tehnikaülikoolis olema vaba teadust toetav positsioon, mitte ellujäämisülesanne oma uurimis-arendus-õppetöörühmale finantseerimise otsimiseks.