Foto: Karl-Kristjan Nigesen

Tutvusta ennast, palun.

Olen lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli biotehnoloogia erialal, käinud end täiendamas bioinformaatika vallas Chalmersi Tehnikaülikoolis ning juhtinud Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudis sünteetilise bioloogia õppetooli. Minu huvi ja kirg on olnud kestlikud ning keskkonnasõbralikud lahendused toitainete, sööda, materjalide, kemikaalide ja ravimite tootmiseks. Tegeleme oma uuri­misgrupis sünteetilise ja süsteemide bioloogia metoodikate arendamise ning rakendamisega nn rakuvabrikute disainimiseks ja konstrueerimiseks.

Millistest Sinu varasema töö- ja teadlaselu kogemustest ja teadmistest tenuuris kasu on?

Inseneribioloogia hõlmab tugevate bioinformaatika, geenitehnoloogia, analüütilise keemia ja biotehnoloogia teadmiste kombineerimist. Bioloogiliste materjalide inseneerimine on juba praegu tugevalt mõjutamas nii meditsiini, keemiatööstust, jätkusuutlikku toidu ja sööda tootmist, põllumajandust kui ka keskkonna- ja infotehnoloogiaid ja oma uurimisrühmaga saame panustada ühte kiiresti arenevasse valdkonda, milleks on rakuvabrikute disain.

Mida tahad tenuuriprofessorina korda saata?

Olen seadnud eesmärgiks luua TalTechis tugev kompetents orgaaniliste jäätmete (toidu-, põllumajandus- või puidujäätmete) bioloogiliseks väärindamiseks kas toidulisanditeks, söödaks või igapäevaselt kasutatavateks biomaterjalideks, mis on kooskõlas ringmajanduse kontseptsiooniga. Minu fookuses on õppetöö tugevdamine inseneribioloogia valdkonnas ning aktiivselt töötada selle nimel, et rohkem gümnasiste tuleks ülikooli õppima STEM erialasid. Lisaks soovime pakkuda tuge biotehnoloogiaalase ettevõtluse arenemisele Eestis.

Üks üllatus, mis uuel positsioonil on olnud?

Väga positiivne üllatus on olnud äärmiselt abivalmis ja toetav ülikooli personal, keda sooviks siinkohal kindlasti tänada ning tunnustada.