Palun tutvusta ennast.

Inimkeelt mõistvad arvutid on mind paelunud juba lapsest saati. Kui mind 2003. aastal doktorandina Küberneetika instituudi foneetika- ja kõnetehnoloogia laborisse tööle võeti, saingi selle teemaga päriselt alustada. Inseneritausta tõttu huvitavad mind nii puhas teadus kui ka selle viimine praktikasse, seetõttu kirjutan koodi hea meelega ka praegu. 

Millistest Sinu kogemustest ja teadmistest tenuuris kasu on?

Kuigi olen kõik kraadid omandanud meie ülikoolis, olen palju õppinud ja töötanud ka mujal. Näiteks magistratuuri ajal õppisin ühe aasta Saksamaal Erlangeni ülikoolis, kus läbisin esimese kursuse kõnetehnoloogiast, mida sel ajal Eestis ei õpetatud, ning mis sai minu hilisema doktorantuuri alustalaks. Pärast doktorikraadi saamist veetsin kaks aastat järeldoktorantuuris väga tugevates teadusgruppides Prantsusmaal ja Aalto Ülikoolis, hiljem ka aasta ühes teadus- ja arendusettevõttes Bostonis. Need on olnud hindamatud kogemused, mis on mu teaduslikku silmaringi, kontaktide võrgustikku ja praktilist lähenemist väga suurel määral avardanud. Soovitan tungivalt ka teistel värsketel doktoritel järeldoktorantuuri pürgida, kui see perekondlikult vähegi võimalik on.

Mida tahad tenuuriprofessorina korda saata?

Soovin, et kõik minu uurimisgrupi liikmed alates magistrantidest kuni vanemteaduriteni tunneksid ennast hästi ja inspireerituna, teeksid oma tööd entusiasmiga ning oleksid täisväärtuslikud vestluskaaslased oma eriala maailma tippudele. Keeletehnoloogia on ka väga otsese praktilise väljundiga. Seega loodan, et me suudame üha enam luua tehnoloogiaid, mis eesti keele kasutamist digimaailmas toetavad.

Üks üllatus seoses uue positsiooniga?

Üllatas minu teaduskonna ja instituudi juhtide ja tugistruktuuri kindel toetus sellise tenuurikoha loomisele ja minu kandidatuurile. Suur tänu neile selle eest!