Ivo Rull, Virumaa kolledži turundus- ja kommunikatsioonispetsialist | Foto: Maila Meldre | Artikkel ilmus ajakirjas Mente et Manu nr 1897.

Foorumi tervitused tegid video teel TalTechi rektor Tiit Land ja Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Rektor Land märkis, et kuna mõlemal kõrgkoolil on Ida-Virumaal olemas hästi toimivad kolledžid, siis siia mitte ei tulda, vaid siin ollakse. Rektor Asser, kes on sündinud Jõhvis, ütles et Ida-Virumaa vajab täna kogu Eesti toetust. Sest Ida-Virumaa, või nagu kohaliku ütlevad, Ida-Võlumaa ees seisev ülesanne aegapidi loobuda põlevkivist ning sellest lähtuvalt ümber kujundada oma majandus, on mastaapne. Ning sellepärast peamegi rääkima õiglasest üleminekust.

TalTechi ettevõtlusprorektor Erik Puura märkis, et õiglase ülemineku aluspõhimõte on, et kedagi ei jäeta maha. Baltimaad on aastakümneid saanud siit energiat, nüüd on meie kõigi kohustus aidata kaasa Ida-Virumaa uuele tõusule. Siin on müstiliselt kaunis loodus ja sellest lähtuvalt palju võimalusi.

Puura tõi näiteks Belgias asuva Valloonia, kus pärast söetööstuse lõppu hakati tõukefondide toel piirkonda rajama teadus- ja tööstusparke. Uued ettevõtted tekivad sinna, kus on olemas oskustega inimesed ja head teadmised. Kuna TalTechi Virumaa kolledž ja TÜ Narva kolledž on teinud tõhusat eeltööd, saavad nüüd siia tulla uued tegijad.

Tartu Ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko rõhutas koostöö vajadust ülikoolide, avaliku sektori organisatsioonide ja ettevõtjate vahel. Ülikoolidel on sisuline soov panustada Ida-Virumaa arengutesse. Esko tõi näitena esile teadlaste ja Ragn-Sellsi koostööd kaevanduste tootmisjääkide efektiivselt taaskasutusse võtmisel. Kaevandustes tekkivast tuhast on võimalik toota kaltsiumkarbonaati, mida kasutatakse peamiselt ehitustööstustes, aga ka näiteks kaerapiima tootmisprotsessis. Ringmajanduse põhimõtteid saabki kõige edukamalt rakendada teadlaste ja ettevõtjate koostöös. Ülikoolid soovivad tugevdada nii oma kolledžeid kui ka koostööd ettevõtlusega.

Rahandusministeeriumi õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev andis ülevaate printsiipidest, mille alusel Euroopa Liidu ja Eesti riigi rahastusprogramme õiglasel üleminekul suunatakse.

TalTechi Virumaa kolledži direktor ja Õiglase Ülemineku Fondi ülikoolidevahelise konsortsiumi juht Mare Roosileht kasutas oma ettekande sissejuhatuse tegemisel tehisintellekti loodud virtuaalassistenti. Roosileht personaalselt andis seejärel põhjaliku ülevaate 6-aastase õiglase ülemineku teadus- ja arendusprojekti olemusest ja eesmärkidest. Ta tõi välja, et teadus on Ida-Virumaal kohal olnud juba pikalt: tänavu möödus 65 aastat Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituudi loomisest ja tehnilist kõrgharidust on Kohtla-Järvel antud pea sama kaua. Siiski on teadustegevus Ida-Virumaal jäänud õppetöö varju ja seda nutikam tuleb olla nüüd, et kõiki avanenud võimalusi maakonna teaduspotentsiaali suurendamiseks ära kasutada.

Paneeldiskussioonides toodi välja ootused ja lootused

Paneeldiskussioone oli foorumil kaks. Ettevõtjate arutelus osalesid Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann, Eesti Energia juhatuse liige Andres Vainola, R-S OSA Service juhatuse liige Alar Saluste ja NPM Silmet peadirektor Raivo Vasnu. Ettevõtjad märkisid oma valmidust investeerida teadus- ja arendustegevusest tekkivatesse lahendustesse, mille järele on maailmaturul nõudlus. Eraldi toodi välja, et Eesti riik peaks selles protsessis olema paindlikum ning looma maakonnas täiendavaid eeldusi oskustööjõu koolitamiseks ja siia meelitamiseks.

Teadlaste diskussioonis arutlesid Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor Margit Keller, TalTechi vanemteadur Alar Kuusik, Tartu Ülikooli füüsikalise keemia professor Enn Lust ning TalTechi Virumaa kolledži professor Allan Niidu eri teadusharude koostöövõimaluste üle Ida-Virumaa arengus. Üldjoontes olid teadlased optimistlikud, nähes tänastes maakonna probleemides pigem uusi võimalusi. Kindlasti toob teadustegevus nii Kohtla-Järve kui ka Narva kolledžitesse uusi doktorante ja doktoreid ning uue tõuke saab Ida-Virumaa õppe- ja teadustegevuse rahvusvahelistumine. Rõhutati, et vajalikud on nii rakendusteadus kui baasuuringud.

Foorumi lõpetas Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere esseistliku ettekandega teemal „Õigus ja õiglus sünnivad teadmisest“. Paraku ei võimalda käesoleva ülevaate maht anda edasi akadeemik Soomere säravalt peetud kõne sügavat sisu ja nauditavat esitlust, sestap soovitan seda kõigil loo lõpus asuva videosalvestuse lingi kaudu järelvaadata.

Järgmine Õiglase Ülemineku Foorum toimub 2024. aasta sügisel Ida-Virumaal.