Külle Tärnov, Reili Lehis ja Anne Ilu

Novembri lõpuni saab tippkeskuse kodulehel tutvuda nii Eesti kui välismaa linnadelt kogutud väljakutsetega, et siis koostöös teadlaste ja arendajatega neid teadus- ja andmepõhiselt lahendama hakata. Hästi planeeritud haljastus, tark energiakasutus ja uudsed viisid linnatänavatel liikumiseks suurendavad inimeste heaolu ning kulude kokkuhoidu linnale ja selle elanikele.

Kogemused targa linna pilootprojektidest

Eelmiste voorude ideedest alguse saanud pilootprojekte juhtinud või kaasatud teadlased ja linnade esindajad jagasid oma vaateid, õppetunde ja olulisi tähelepanekuid juunikuisel targa linna demopäeval. Kogu arutelu saab ka järele vaadata ürituse leheküljelt.

Biomeditsiinitehnika taustaga Kristjan Pilt tõi välja, et projekti partneriks oleva linna toetus ja koostöö on ühtse meeskonnana toimimiseks väga oluline. Linnaelanike heaolu diagnostika lahenduse väljatöötamisel oli oluline ka tulemuste esitlemine avalikkusele – lahendus oli uudne ning leitud tulemusi võttis Narva linn kasutusele oma üldplaneeringu loomisel.

DigiAuditi teadusjuht Martin Thalfeldt rõhutas pilootprojekti puhul kõrge tehnilise valmisoleku saavutamise olulisust. Eesmärk pole mitte ainult läbi viia pilooti, vaid et selle tulemusena valmiks toode või teenus, mille edasiarenduseks saab luua (idu)ettevõtte. Ettevõtte kaasamine partnerina juba lahenduse ettepaneku kirjutamise etapis on samuti kasulik. Linnadega koostöö tegemisel mängivad võtmerolli olemasolevate andmete targalt kasutamine ning motivatsiooni ja koostöö sobivuse hindamine.

Võru linna peaarhitekt Diana Vene jagas mõtteid renoveerimisstrateegia tööriista RESTO loomisest. Ta tõi välja, et Võru näitel on tegemist väikese linnaga, kus on vaja koostööd akadeemiliste ringkondade ja professionaalidega. Linnal üksi sellist tipptasemel ressurssi pole, kuid eksperdid aitavad asju näha teisest vaatenurgast ja lahendada kompleksseid teemasid.

Tartu linna projektijuht Jaanus Tamm kirjeldas, et pilootprojekti partneriks olemine on huvitav ja väljakutseid pakkuv. Linna vaatest oli oluline, et projekti tiim oli partnerina pädev ja see tegi linnale asja lihtsamaks – koostöös teadlastega on võimalik luua lahendusi, mida linn ise teha ei saa.

Targa linna ideekonkurss 2023 ootab teadlasi!

Ka tänavusele, kolmandale targa linna ideekonkursile, ootab FinEst Targa Linna Tippkeskus just selliseid osalejaid, kel on soov lahendada nüüdisaegse tehnoloogia ja andmetega mõni linnale oluline probleem. Ideekonkursi tulemusena käivitatakse 2024. aasta novembris neli kõrgetasemelist pilootprojekti. Kogu protsessi koordineerib Targa Linna Tippkeskus.

Pilootprojektides osalemisega on võimalik viia oma (teadus)töö otse linnatänavatele ning testida seda n-ö eluslaboris koos linnaelanikega. See on ka suurepärane võimalus teha rahvusvahelist ühistegevust, kuna pilootprojektid käivitatakse koostöös Eesti ja välismaa linnadega. Nii on tagatud, et lahendatakse laiemat probleemi ja luuakse lahendusi, mida linnadel on päriselt vaja.

Kogu info ideekonkursi kohta FinEst Targa Linna Tippkeskuse kodulehelt.

Pilootprojektide elluviimist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fondi ning Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatav projekt „Targa linna tippkeskus“.

TalTechi teadlased arendasid ainulaadsed targa linna teenused

Eelmiste voorude ideedest alguse saanud pilootprojektid lõpetasid oma katsed linnadega 2023. aasta juunis ning neist arendatud ainulaadseid targa linna teenuseid on linnadel juba võimalik kasutada.

Linnahaljastuse targemaks planeerimiseks ja inimeste kaasamiseks arendati GreenTwinsi projektis linnataimestiku digitaalsed 3D-mudelid, hõlmates puid, põõsaid ja rohealade taimestiku kooslusi. Mudelid aitavad meil mõista, kuidas taimed aastakümnete jooksul kasvavad, võttes arvesse nende kasvutingimusi, aastaaegade vaheldumist ning päikese liikumist ööpäeva jooksul. Järgmises etapis lisatakse mudelile puude juurestiku kiht, et süsteeme saaks kasutada hoonete, teede ja kommunikatsioonide planeerimisel.

Koostöös Tallinna linnaga avati linnakodanikele, linnaplaneerijatele ja arhitektidele mõeldud kaasamiskeskus AvaLinn (Kaarli pst 1), et toetada linnaroheluse planeerimist, kaasata kodanikke ja võimaldada avalikke arutelusid. Keskus kasutab digilahendusi, mis töötati välja GreenTwinsi projektis koos TalTechi ja Aalto ülikooli teadlastega.

Tuleviku transpordi ökosüsteemi arendamiseks viidi läbi pilootprojekt Järvekülast Rae vallas kuni Tallinna sadamani, kus olemasolev ühistransport ja mõlemas otsas toimiv nõudepõhine isejuhtiv väikebuss ning Ülemiste linnakus elektritõukerattad liideti ühtsesse teenusesse. Süsteemi turvalisuse tagamiseks loodi MaaS XT (mobility as a service) lahendus, mis toimib Eesti riigi andmevahetusplatvormi X-tee põhjal.

Narvas mõõtsid ja võrdlesid Tehnikaülikooli teadlased kuues väliselt sarnases elurajoonis linnaelanike heaolu, sh nii füsioloogilist, sensoritega mõõdetud heaolu (stressitase), kui ka psühholoogilist, elanike enda hinnangulist heaolu. Mõõdetud linnaelanike heaolu tulemused olid elurajoonides erinevad ja koos linnaruumi kvaliteedi andmetega saab neid kasutada arenduste ja valikute tegemisel nendes piirkondades. Tulemused võeti kasutusele Narva linna üldplaneeringu koostamisel ning linnaelanike heaolu diagnostikat saab kasutada ka teistes linnades sisendina linnaruumi oluliste muudatuste tegemiseks.

DigiAuditi platvorm võimaldab reaalajas analüüsida hoonete energiakasutust ja sisekliima kvaliteeti, tuvastada kõrvalekaldeid ning omavahel võrrelda mitme hoone andmeid, mis on eriti kasulik suurema kinnisvaraportfelli puhul. Lahendus litsentseeriti Eesti asjade interneti iduettevõttele Thinnect, kes seda edaspidi haldab ja turustab.

Hoonete energiatõhususe parandamiseks arendati tarkvara RESTO, mis pakub kõige mõistlikumaid lahendusi nii üksikute hoonete kui ka terve kvartali (kus on eri tüüpi hooneid) energiatõhususe parandamiseks. Tarkvara analüüsib üle 12 000 erineva renoveerimisvõimaluse, pakub nende seast parimad ja arvutab välja ka renoveerimiseks tehtud investeeringu tasuvusaja.

Energiatõhususega seotud projektis loodi energiavoogude juhtimise platvorm, mis võimaldab efektiivsemalt kasutada olemasolevat energiaressurssi, vältides selle raiskamist, võtta kasutusele kogukonnaenergeetika lahendusi ja toetada nii omavalitsuste kui ettevõtete kriisideks valmisolekut. Lisaks võimaldab see kasutada salvestustehnoloogiat ning näiteks päikesepaneelidest salvestatud energia kasutamist siis, kui võrgust otse saadav energia on kõrgema hinnaga.