Tallinna Tehnikaülikool

Olesja Bondarenko on hariduselt Tehnikaülikoolis doktorikraadi saanud geenitehnoloog, töökogemuse poolest nanotoksikoloog – ta uurib nanosuuruses osakeste toimet elusorganismidele ja elusrakkudele, samuti arendab nanoosakeste baasil ravimeid. Olesja on töötanud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis, Konstanzi Ülikoolis Saksamaal, Karolinska Instituudis Rootsis ning Helsingi Ülikoolis.

Picture of Olesja Bondarenko.

Millist kasu inimesed iga päev geenitehnoloogia spetsialistidelt saavad?

Geenitehnoloogia abil arendatakse näiteks uudseid ravimeid haiguste raviks (rinnavähk, melanoom või kopsuvähk), parandatakse kehavälise viljastamise efektiivsust ning kontrollitakse, kas lootel esinevad geneetilised haigused (näiteks Downi sündroom).

Lisaks meditsiinile kasutatakse geenitehnoloogiat paljudes muudes valdkondades. Näiteks kriminalistikas kasutatakse DNA tüpiseerimist selleks, et isikuid identifitseerida (näiteks juuksekarva või vere järgi kuritegijat tuvastada), põllumajanduses luuakse geenitehnoloogia abil kahjuritele vastupidavamaid taimi ja kasulike omadustega loomi ning ajaloos uuritakse liikide põlvnemist.

Kuidas digirevolutsioon geenitehnoloogiat on mõjutanud?

Oluliselt. Ligipääs DNA järjestustele, genoomidele ja metaandmetele on oluliselt paranenud ning kõik see toetab baasuuringuid ning ka geenitehnoloogia praktilisi rakendusi, nt personaalmeditsiini arengut.

Räägi kõige põnevam asi, mis Sul oma erialases valdkonnas on ette tulnud?

Kohtumine Nobeli preemia laureaatidega Lindaus Saksamaal. Rääkisin selles kohtumisest pikemalt siin ning kohtumise loengud on saadaval siin.

Kui rääkida kitsamalt geenitehnoloogiast, siis kõige sügavama mulje jättis mulle molekulaarbioloog ja biokeemik Sir Richard John Roberts, kelle loeng geneetiliselt muundatud taimede olulisusest muutis minu suhtumist geneetiliselt muundatud organismidesse. Samuti oli väga inspireeriv kuulda, et Sir Richard John Roberts tegi enda avastused äriks ning praegu see äri finantseerib tema enda ja teiste teadlaste teadusuuringuid. Sain sel kohtumisel aru, et on olemas väga mitmeid viise, kuidas enda teadmisi rakendada ja elu põnevaks teha.

Sa oled uudishimulik ja esitad sageli ümbritseva maailma kohta küsimusi "miks" ja "kuidas"? Sind huvitavad looduses toimuvad protsessid ja soovid neid mõista? Soovid oma teadmisi tulevikus praktiliselt rakendada, et muuta paremaks maailma või kasvõi mingit pisikest osa sellest? Tule siis õppima Rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia eriala: www.taltech.ee/rakenduskeemia-toidu-ja-geenitehnoloogia.

Laeb infot...