“Tuleviku nägemine ei ole raske. 

      Tuleb ainult õiges suunas vaadata.”

Need soome poeedi ja akadeemiku Paavo Haavikko sõnad on mulle ikka meenunud neil viimastel aastatel, mil mul on olnud võimalus siin töötada. 
Oma tänases kõnes räägin palju tulevikust ja sellest, kui oluline on, et TalTechi teadlaskonna liikmed vaataksid ühes ja samas suunas. 

Minu nimi on Olli-Pekka Smolander. Töötan TalTechis bioinformaatika kaasprofessorina ja mul on suur au täna siin kõnet pidada. Hindan väga tõsiasja, et otsustate sel erilisel tähtpäeval anda sõna kellelegi, kes jälgib siinset elu veidi nagu sisserändaja pilguga. 

Eesti on meile, soomlastele, armastatud maa. Meie kultuurides ja keeltes on palju ühist. Samas on neis ka erinevusi, mis just muudavadki kohtumised huvitavaks ja toidavad neid hingeosi, mis mõnikord vajavad veidi erilisemat kogemust. 

Kui ma 2018. (kahe tuhande kaheksateistkümnendal) aastal Tallinna Tehnikaülikooli tööle tulin, tabas mind esimesel aktusel üllatus. Laval seisis Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor, kelle võimsa esituse peale vajus mul suu lahti. Kuhu ma olen sattunud, mõtlesin! Kas tehnikainimesed laulavad tõesti nii hästi?  

Peagi selgus, et Eesti teadlased mitte ainult ei laula, vaid ka tantsivad!! Soomes polnud ma kunagi midagi sellist kogenud. Eestis tunnen iga ihukarvaga, kui palju on siin kultuuri. Seda on igal sammul, igal pool - isegi teaduslaborites. 

Meil on eestlaste erilisi rikkusi lihtne nautida. Tallinna muusika- ja kultuurielu on vilgas ja kõrgel tasemel. Isamaalisus, see ülev tunne,  kajastub eestlaste igapäevaelus ja ka tähtpäevade pidamisel suurepäraselt ja omanäoliselt. Teie kõige suurem pidu hõlmab koorilaulu ja rahvatantsu, sellest võtavad osa kõik, alates väikestest lastest kuni täiskasvanuteni. 

Mul on olnud suur rõõm vaadata, kuidas mu enda lapsed osalevad võimlemis- ning laulupeol. Ühine hingamine neil koosolemistel, neil  üritustel on midagi sellist, mida ma pole varem kogenud. Kahjuks on sedalaadi asjad soomlaste elust viimaste aastakümnetega peaaegu kadunud. Ma loodan südamest, et eestlased hoiavad nendest väärtustest usinamalt kinni. Oma kultuuripärandit nautisime omal ajal ka Soomes, nüüd tundub see moodsa aja kuumuses aga peaaegu unustatuna.

Mida me veel Eestilt saame õppida, on kangus, sallivus, ausus ja avatus. 

Siinkohal katkestaks mu eestlasest sõber mu jutu ja ütleks: “Kangus, sallivus, ausus ja avatus? Ärge nüüd ainult kiitke, see pole usutav! ”

Kuid need head tähelepanekud vastavad tõesti tõele. Kui ma eestlastega neid Eestile omaseid väärtusi arutlen, tunnevad nad sageli hämmastust, võib-olla isegi piinlikkust. Ilmselt on teatav tagasihoidlikkus osa eestlaste mentaliteedist, kuigi samal ajal on nad sügavalt uhked oma riigi ja keele üle. Oma kultuurist ja keelest hoolimine on kinnistunud ka TalTechi väärtustesse ja strateegiasse. Ning see on suurepärane!. 

Andekad noored ehitavad tulevikku

Viimastel aastatel on Eesti koolides antavaid uhkeid oskusi hämmastuse ja imetlusega vaadeldud kogu maailmas.

Võrdlus Soomega näitab, et Eestis usaldatakse noori ja ka noored ise tunnevad vastutust Eesti käekäigu ja tuleviku ees. Ja kui Soomes ei saa karjäärist unistavad noored niipea jalga olulise ukse vahele, siis Eestis on teisiti.

Noorte sõnumit on Eesti ühiskonnas kuulda, nad jõuavad varem ametikohtadele, kuhu Soomes jõutakse alles elukogenuna. Sestap arvan, et Soomes ei oleks ma saanud praegusesse ikka jõudnuna nii palju ära teha, kui olen teinud seda Eestis.

Oma lapsi jälgides ja nende õpetajatega kohtudes olen tõdenud, et Eesti lasteaiad ja koolid kasvatavad tugevaid tulevikueksperte. Õpetajate ametiuhkus ja pühendumus peegeldub laste õpitulemustes ja motivatsioonis. Hariduse väärtustamine väljendub kõige sagedamini kodude tõsises suhtumises õppimisse, selle olulisusesse. Olen seda isiklikult kogenud tänu paljudele pikkadele vestlustele laste vanemate ja ka õpetajatega, eriti viimase kahe aasta jooksul. See, et saame ülikoolides nautida selle kvaliteetse õppetöö parimaid vilju, on meile suur kingitus.

Kui gümnaasiumite õpetajad meile kevadel teatepulga üle annavad, on meil suur vastutus jätkata samamoodi kvaliteetse hariduse andmist ning toetada noorte kasvamist tugevateks ühiskonnaliikmeteks. Ja noored ise, nende pered ja ühiskond ootavad neilt palju.

Gümnasistid täidavad TalTechi igal aastal noortega, kes soovivad õppida midagi uut. Paljudele neist on ülikool võõras maailm, samuti teevad nad alles iseseisva elamise teel esimesi kobavaid samme. Ja elamist vajab ka nende noorte tavaline sotsiaalne elu. 

Igal põlvkonnal on ka oma piire ületavad väljakutsed, mille suhtes meie, vanemad inimesed, oleme mõnikord pimedad. Võime olla isegi karmid, suhtuda halvustavalt. 

Jälgides üliõpilaste, aga ka noorte teadlaste püüdu olla piisavalt hea ja vastata erinevatele ootustele, muretseme nende võimete pärast, nende võime pärast globaliseeruva maailma väljakutsetega toime tulla. Peame ju tagama, et nende sõnu võetakse kuulda, nende mõtetest hoolitakse. Omalt poolt tuleb meil aga anda piisavat julgust ja pakkuda tuge noore ekspertide põlvkonna kasvamiseks.

Karmis olukorras on eelkõige need noored, kelle sotsiaalmajanduslik taust ei paku neile igapäevaeluks piisavalt adekvaatset infot ja ka rahalisi võimalusi. Siin on meie ülesanne mõelda lahendusele, kuidas üksikisik ja struktuurid omavahel koos toimida võiksid. 

Olen saanud jälgida elu mitmete erinevate maade ülikoolides. Ütlen ausalt, et TalTechil on tõesti kõrgetasemeline üliõpilaskond. Neid väärtusi kandvaid noori tuleb hoida, nende ootusi mitte petta. Me peame püüdlema selle poole, et noored ei peaks õpinguid pooleli jätma, kui nad pole  ülikooli võimaluste ja väärtustega veel õieti tuttavadki. Just meie kohus on tagada, et tudengid saaksid piisavalt tuge seni, kuni ise julgelt oma jalgadel suudavad seista. Õnneks pakuvad kõrgkoolid üliõpilastele paindlikumaid õppetöö võimalusi kui kunagi varem. 

Viimase aasta jooksul olen arutanud olukorda tööjõuturul nii Euroopa ülikoolide töötajate kui ka ettevõtjatega. Uute töötajate leidmine on keeruline. Seda enam peame me oma tudengeid hoidma ja toetama, nendega koos tugevamaks kasvama. Just nemad on need, kellega Eesti riik oma tulevikku ehitab.  

Kuidas saab ülikool oma töötajaid toetada? 

Mõtlen tihti ka teemal, millised on ülikooli töötajate arenguvõimalused. Kas neil on piisavalt oskusi ja vahendeid enesetäiendamiseks ja arendamiseks, et tänapäeva vajadustele vastata? Mõtlen ka sellele, kas ülikooli inimestel on piisavalt kaasaegseid töövahendeid, kas nende erialast arengut toetatakse küllaldasel määral. 

On loomulik, et mõnikord tunneme me kõik end küündimatutena. See võib juhtuda teadusraha taotledes, õppetööd planeerides, teadustöö kvaliteeti tagades, aga ka oma teiste valdkondade värskemaid teadussaavutusi jälgides, aktiivselt ülikooli ja ka ühiskonda panustades. Õnneks on siin tegeletud nende vajaduste väljaselgitamisega. Lahendused on sisse kirjutatud ka TalTechi strateegiasse. 

Enne, kui ma Tallinna Tehnikaülikooli sattusin, töötasin üle 15 aasta teistes ülikoolides. Aga kunagi varem ei ole ma saanud oma ülemustelt ja kolleegidelt nii palju toetust kui nüüd nende kolme aasta jooksul. Siin küsitakse, mida ma vajan, kuidas mind aidata saab. Ja veel - Eestis saan nii töötaja, teadlase kui ka lihtsalt inimesena olla kõige selle üle uhke, süümepiinadeta saavutustest või plaanidest rääkida ja ka lihtsalt elu nautida. Soomes on kombeks selliseid asju pigem varjata, teistele mitte välja näidata.

Aga mida sõna strateegia tegelikult tähendab?

Mõni aeg tagasi kuulasin ühe Soome juhtimisprofessori loengut. Selle järgi mõistetakse seda sõna sageli valesti. See pole lihtsalt moesõna, mis tähendab suurepäraseid visioone. Strateegia on konkreetne tegevuskava, mis puudutab kogukonna iga liiget.

See annab suuna edasistele tegevustele ja aitab asju õigemini järjekorda seada. 

Hästi kavandatud plaan põhineb ülikooli enda ressurssidel ja võimalustel. Seetõttu on kogu TalTechi tegevuse planeerimise eelduseks teadlikkus personali oskustest ja võimetest. Oskused ja teadmised, mille me ühisele lauale toome, on osa meie ülikooli kõige väärtuslikumast kapitalist.

Toimiv strateegia peegeldub konkreetsetes tegevustes. See räägib, kuidas ja mida tehakse, et ülikool oma eesmärgid saavutaks ja visiooni suunas liiguks. Seetõttu on oluline, et ülikooli töötajad ja üliõpilased tunneksid strateegiat, teaksid, mida neilt oodatakse. Tõhus suhtlus juhtkonna ja personali vahel peab seetõttu olema aktiivne ja avatud mõlemas suunas.

TalTechi pakkub üliõpilastele ja ühiskonnale tööelus ja teadusmaailmas vajalikke teadmisi, oskusi ja pädevusi. Seetõttu sunnib ühiskonna, aga ka tehnoloogiate kiire muutumine meid pidevalt täiendama kursuste sisu, hindamismeetodeid ja rõhuasetusi, oma uurimistöö meetodeid ja suundi ümber hindama.

Arendustööd ei tehta ülikoolides enam mitte ainult riiklikest ja regionaalsetest vajadustest lähtuvalt, vaid üha enam ka koostöös ettevõtetega ja rahvusvaheliselt. Seega peab nõudlike probleemide lahendamiseks olema olemas parim võimalik oskusteave. 

Kinnitan, et TalTechil on igas mõttes olemas võimekus tegutseda rahvusvahelistes teadus- ja õppevõrgustikes senisest veelgi silmapaistvamalt.

Mitmekesisus, kaasatus, jätkusuutlikkus, võrdsus, lineaarsus.

Tänapäeva sõnavara on üle ujutatud uute mõistetega, mida tuleb mõista, ladusalt kasutada ja rakendada. Olen viimasel ajal märganud, kui keeruline see mõnikord olla võib. Personali vastupidavuse ja motivatsiooni tagamine pingelisel ajal on eriti oluline. Selle eest tuleb erilist hoolt kanda.

Õnneks ei pea me nende väljakutsetega üksi silmitsi seisma. TalTechi tugifunktsioonid on nende eesmärkide täitmisel head ja terviklikud. Pakutakse mitmeid vajalikke abivahendeid, koolitust ja tuge. 

Ülikoolil on õnnestunud värvata tugipersonal, kellega tehtud koostöö on sujuv ja meeldiv. Ühiselt ülesandeid lahendades ja vastutust jagades saame oma teadmisi ja oskusi mitmekordistada. Minu jaoks eriti väärtuslikud on olnud õpetamist, juhtimist ja ka näiteks erinevate grandi avalduste kirjutamist ning kommunikatsiooni toetavad teenused. 

Juhtimine, muutustega kohanemine ja suhtlemine

Muutuv maailm ja sellega kaasnevad nõudmised kajastuvad ka Taltechis. Meie ülikoolilinnakus keerlevad ja pöörlevad kõige põnevamad tehnoloogilised vidinad, mis on ka külastajatele atraktiivsed. Sõitsin kunagi oma sakslastest sõpradega mööda Mustamäed otsima väikseid transpordiroboteid, mida nad enne ärasõitu uuesti näha tahtsid.

Tuleviku väljakutsetele leiab lahendused, kui hoolitsetakse kõigi ülikooli liikmete, ka juhtide eest.

Kujutan ette, kui keeruline on teha vajalikke muutusi, et seejärel areneda ja tunda rõõmu sellest, mida Põhjamaa rahulikus, heas ja mitmekesises elukeskkonnas on võimalik saavutada.

Kindla ajavahemiku järel tuleb ju kõiki asju tükkhaaval ümber ehitada, isegi siis, kui see vahel tundub raske. Mõnikord on valus loobuda traditsioonilistest mudelitest ja ootustest, sest see valmistab pettumusi. Aga juhid teavad, et muutused võivad viia heade tulemusteni. Ning minu arvates on siinne õhkkond inspireeriv ja motiveeriv.

Juhtide töös on ka palju tänamatuid külgi. Vastupanu muutustele on alati olnud, see jääbki arengu vältimatuks osaks – nii looduses kui ka organisatsioonides. Seetõttu on oluline aktiivne ja avatud suhtlemine, mis hoiab meie kogukonna õhkkonna terve. Loodame, et meie juhid kogevad meie usaldust ja hindavad koostööd.

Siin on eestlastel veel üks eelis: suurepärane oskus avatult ja konstruktiivselt rääkida. Jah, soomlasena olen pidanud sellise otsekohesusega harjuma, kuid mul on hea meel, et siin ei kosta suletud uste taga tugevat nurinat. See räägib siinse ühiskonna ülesehitusest, sellest, et teil on võime hinnata teiste tööd ja arvamusi. 

Kui Soomest eeskuju võtta, siis soovitan Eesti tööandjatel ehk veidi rohkem tähelepanu pöörata sellele, et nende inimesed ei põleks läbi. Natuke võiks tempot maha võtta ja vähendada konkurentsi. Siis on töötajad õnnelikumad ja tulemused ka pikas vaates paremad.

Välismaailma pilk

Eesti dünaamilisus on imetlusväärne: uued projektid sünnivad kiiresti, peenhäälestamiseks ei kuluta ülearu aega. Kiidetakse ka eestlaste agarust, tulemuslikkust ja kartmatust, seda eriti siis, kui soovitakse rõhutada Soome projektide kõrgeid hindu ja aeglust. Meie, soomlased, hindame eestlaste funktsionaalsust ja paindlikkust. Nagu ka julgust ja ettevõtlikkust.

Soomlased planeerivad pikalt, nii et mõnikord nad ei jõuagi proovimiseni, lausudes, et “ah, mõtleme veel veidi”. Eestlased asuvad aga tihti tegutsema ilma põhjalikult plaani pidamata. Minu soovitus on: soomlased võiks julgemalt proovida ja tegutseda, eestlased aga vahel siiski aja maha võtta ja pikemaid plaane teha. 

Neid eestlaste tugevusi võiks julgemalt teadus- ja arendusmaailma tuua.

Õnneks on sellega TalTechi ja ka teiste riikide ülikoolide plaanides arvestatud. See tähendab et meil on ühiseid väärtusi, vajadusi ja eesmärke, mis omakorda loob eeldused heaks koostööks. Ükski eriala, riik või isegi maailmajagu üksi ei suuda suuri probleeme lahendada. Seetõttu peavad teadlased ja eksperdid suutma teha koostööd ja töötada koos erineva taustaga inimestega. 

ELi strateegia

Suurimad väljakutsed ülikooli juhtimisel selguvad muidugi tagantjärele. Alati juhtub ju midagi üllatavat, kõik ei saa areneda täpselt nii, nagu soovitakse ja plaanitakse. Seda on tunnistatud ka TalTechis.

Eesti ainuke tehnikaülikool on ühiskonnale ja selle suundumustele üha avatum. Samamoodi ollakse avatumad rahvusvahelisele mõjule laiemalt - eelnevad aastad andsid kõigile selle kohta käegakatsutava õppetunni.

Jaanuari lõpus võttis Euroopa Komisjon vastu kaks uut algatust, et toetada kõrgkoole nende püüdlustes väljakutsetega toime tulla. Algatused puudutavad sidemete loomist Euroopa kõrgharidusalase koostöö tõhustamiseks. Seda strateegiat lugedes näen palju sarnasusi TalTechi enda plaanidega.

Eesmärk on aidata kõigil Euroopa ülikoolidel kohaneda muutuvate oludega, olla edukas ning aidata kaasa ELi riikide koostööle ja viimaste aastate raskustest väljatulekule. .

Ja nõuda Euroopa kõrghariduse ja teaduse tugevdamist, ülikoolide toetamist rohe- ja digipöördes.

Eesmärk on soodustada tihedamat ja sügavamat koostööd Euroopa kõrgkoolide vahel ning ühiste rahvusvaheliste koolitusprogrammide ja tegevuste elluviimist.

Ka Eestis oodatakse kõrgkoolidelt tõhusamat ja kiiremat reageerimist nii ühiskondlike struktuuride kui ka oskuste alaste vajaduste muutustele. Tehnoloogia areng, rahvusvahelistumise ja innovatsioon on ülikoolide jaoks üha suuremad väljakutsed. Need loovad aga ka suuri võimalusi. TalTechis peaksime nendest kinni haarama ja julgelt kaasa lööma uue EL-i strateegiaga ellu viidavates projektides. 

Usaldusväärne teave

Kompetentsi ja innovatsiooni arendamine ja tugevdamine on Eesti edasise edu võti. Tipptasemel alus- ja rakendusuuringud koos multidistsiplinaarsete teadmistega on tee rahvusvahelise tipptaseme saavutamiseks.

Koostöö Eesti startup ettevõtjatega on aidanud mul mõista potentsiaali, mida saame saavutada teaduse ja säästva tarbimise eesmärke ühendades. Loodan, et saame tulevikus ka süvendada tudengite uuendusmeelsust. Eelkõige naiste potentsiaal ärimaailmas on veel kasutamata ressurss. Mulle tundub, et Eesti on haruldane koht, kus pereelu ja karjääri ühendada.

Teaduse edendamine ja teadmistepõhise hariduse arendamine on vaieldamatult heaolu ja demokraatia eelduseks. Haritud ja kriitilise meelega kodanikud oskavad populismile vastu seista. Seetõttu on teaduse ja hariduse usin edendamine tänapäeva maailmas üha olulisem.

Kui Eestis kurdetakse, et teadlasi ei kuulata, siis minu kogemus ütleb, et Eestis hinnatakse haridust oluliselt kõrgele ja ka teadlased on au sees. 

Ülikoolidel kui teaduse ja kõrghariduse tootjatel on olnud võtmeroll selles, et Eesti on mõne aastakümnega tõusnud üheks arenenumaks infoühiskonnaks maailmas. Teaduse loodu paneb aga aluse maailma ja selle seaduste mõistmisele, majanduse arengule, austusele teiste inimeste ja looduse vastu ning ka tõe otsimisele.

Püüame aga mõista, mida tulevane aasta ja aastad toovad. Me ei saa tulevikku ennustada, kuid mis tahes tuleb, oleme valmis sellele vastama teaduslike vahenditega. Omalt poolt luban hoida TalTechi kaasaegset andmepõhist biotehnoloogiat teaduse esirinnas.

—----------------------------------------------------------

Kui meie igapäevaelus keskendume paljuski teadusele ja uurimistööle, siis jätkuvalt on oluline ka inimestevaheline suhtlus. Kultuur ja kunst toimivad sillana erinevate rahvaste vahel. 

Kui alustasin kõnet Haavikko luulereaga, siis nüüd jõuan tema juurde tagasi.

Õige suund on ainult ühe kraadi laiune, 

                mida kaugemal see on, seda suurem kaar. 

Haavikko ei olnud ainult kirjanik ja kirjastaja, vaid ka metsa- ja kinnisvaraärimees. Ka meil, teadlastel, võib – ja võib olla  peakski olema – mitmekesine identiteet.

Lõpetuseks tahaksin kinkida otsast otsani kultuuri täis Tallinna Tehnikaülikoolile Paavo Haavikko eesti keelde tõlgitud luulekogu, mis on näide Soome-Eesti tulemuslikust koostööst. Soovin südamest õnnitleda Eestit ja TalTechi iseseisvuspäeva puhul. Tänan, et lubasite mul olla teiega sel ajal, olla osa teie kogukonnast.

Õnnitlused Eestile!

Kõnet saab vaadata ka siit, alates minutist 29:10.