Õppeosakonna eelõppetalituse juhataja Kadri Sildvee | Foto: Olle Hints

6. veebruaril toimus Tehnikaülikooli ruumides riikliku matemaatika olümpiaadi Tallinna piirkonnavoor, mida olümpiaadikool aitas korraldada omamoodi „soojendusena“, tegelikult lõi korralduses kaasa kogu eelõppetalitus.

Esimene TalTechi päris oma olümpiaad toimus 30. märtsil. Maateaduste olümpiaadi polnud Eestis varem tehtud, kuid eelmisel aastal käisid Tallinna Reaalkooli õpilased tehnikaülikooli maateaduste olümpiaadi žürii esimehe Alvar Soesoo juhendamisel ja initsiatiivil rahvusvahelisel olümpiaadil Tais, kust tõid koju neli auhinda. Sel aastal otsustasimegi, et korraldame eraldi Eesti eelvooru, kust saame valida parimaid suurema hulga õpilaste seast rahvusvahelisele olümpiaadile Lõuna-Koreas.

TalTechi esimese olümpiaadi korraldajad olid olümpiaadikool, geoloogia instituut ning Eesti Geoloogiateenistus. Lisaks professor Alvar Soesoole kuulusid žüriisse tehnikaülikoolist Rutt Hints, professorid Olle Hints ja Siim Veski, Sigrid Hade, emeriitprofessor Sirje Keevallik, olümpiaadikoolist Päivo Simson ning Tartu Ülikoolist vanemteadur Argo Jõeleht.

Esmalt toimus registreerunutele Tallinnas ja geoloogia instituudi välibaasis Särghaual tasuta neljapäevane ettevalmistav kursus. Eesti esimesel maateaduste olümpiaadil osales kokku 35 gümnasisti Tallinna, Tartu, Paide, Rapla, Türi ja Põlva koolide 10.–12. klassidest. Lahendada tuli geoloogilisi, meteoroloogilisi, geofüüsikalisi, hüdrogeoloogilisi ja okeanograafilisi ülesandeid. Olümpiaadi praktilises osas võeti mõõtu mineraalide, kivimite, fossiilide ja looduslike veetüüpide ning Maa magnetvälja määramises. „Olümpiaad oli igati edukas, osavõtt üle ootuste suur ning kõrgetasemeline,“ kiitis õppeprorektor Hendrik Voll ning avaldas lootust, et kõik osalenud valivad edasiõppimiseks just tehnikaülikooli, kust saadud maateaduste kõrgharidus on tööturul väga hinnatud.

Olümpiaadi kolm esimest kohta võitsid Tallinna Reaalkooli õpilased: esikoha teenis Krete Roopõld, talle järgnesid 2. ja 3. kohta jaganud Lee Ann Madissoon ja Markus Vaher.

4. mail toimus TalTechi koolimatemaatika olümpiaad nii Tartus kui ka Tallinnas. Olümpiaad toimus koostöös küberneetika instituudi matemaatika osakonnaga, korraldusele Tartus pani õla alla ka Tartu kolledži meeskond. Viie tunni jooksul tuli lahendada seitse keerukat ülesannet mitmesugustest koolimatemaatika valdkondadest. Ülesannete koostamisel lähtuti koolimatemaatika (laia matemaatika) programmist. Enamjaolt oli tegemist raskemate ülesannetega kui riigieksamil, aga samas kergematega, kui tavapäraselt on olnud riiklikul matemaatikaolümpiaadil, mis paljude õpilaste jaoks eeldab siiski eriettevalmistust. „Enamik ülesannetest nõudis lisaks matemaatika heale tundmisele ka oskust praktilisi probleeme sobivalt matemaatika keelde sõnastada, mis muuhulgas tähendas ka matemaatiliste meetodite ja vahendite iseseisvat valimist,“ kirjeldas žürii esimees olümpiaadiõppe projektijuht Päivo Simson.

Žüriisse kuulusid Tehnikaülikoolist Jaan Janno, Kairi Kasemets, Jüri Kurvits, Alar Leibak, Ants Aasmaa, Tallinna Reaalkoolist Andres Talts ning Hugo Treffneri Gümnaasiumist Hele Kiisel.

Kokku registreerus olümpiaadile 99, osales 82 õpilast 33 koolist üle Eesti. Maksimaalne punktide arv oli 110 ja kaks parimat saavutasid 107 punkti. Võrdselt parima tulemuse said Erkki Külaots (12. kl, Miina Härma Gümnaasium) ja Rasmus Saame (11. klass, Tallinna Reaalkool). Paremuselt teise tulemuse sai Toomas Tennisberg (12. kl, Hugo Treffneri Gümnaasium). Esikümnesse jõudsid veel Viljandi Gümnaasiumi, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi ja Viimsi Gümnaasiumi õpilased.

Tehnikaülikooli vastuvõtueeskirja sai esmakordselt lisatud punkt, et olümpiaadil hea tulemuse saavutanud õpilased võetakse ülikooli vastu väljaspool konkurssi ehk sõltumata riigieksami tulemustest.

Maailma raskeim füüsikavõistlus

Olümpiaadikooli egiidi all toimus sellel õppeaastal ka TalTechi professori Jaan Kalda algatatud ning viiendat korda toimunud online võistlus „Physics Cup“. Võistlusel lahendatakse eriti raskeid füüsika ülesandeid, mille raskusaste on rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi (RFO) omast märkimisväärselt kõrgem.

Detsembris alanud ja maikuus lõppeval võistlusel oli tänavu osalejaid 55 riigist, kokku 405 füüsikahuvilist. Enne viimase ülesande tulemuste kokkuvõtet moodustasid üliõpilaste vanuserühmas juhtgrupi võistlejad Oxfordi Ülikoolist ja Hong Kongi Teaduse ja Tehnoloogia Ülikoolist ning gümnaasiumi vanuserühmas Rootsi, Rumeenia, Vietnami ja Venemaa esindajad. Taosif Ahsan, 2017 aasta rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi hõbemedalisti ja Princetoni üliõpilane: „In my opinion, problems in Physics Cup are the hardest problems in any physics contest in the world.“

Artikkel ilmus maikuu Mente et Manus. Sirvi kogu ajakirja siin või loe artikleid ükshaaval.