Kellele on TalTechi õigusteaduse magistriõppekava suunatud?

Tallinna Tehnikaülikooli õigusteaduse magistriõppekava sobib neile, kes soovivad spetsialiseeruda äri- või tehnoloogiaõigusele. Õppekava annab teadmised õigusteaduse valdkondadest, nagu näiteks digitaalne intellektuaalomandiõigus, küberturvalisuse õigus, tehisintellekti õigus, andmekaitseõigus, biotehnoloogiaõigus, konkurentsiõigus ja digitaalse äri õigus.

Kas õigusteaduse magistriõppesse saab tulla ka siis, kui bakalaureusekraad on omandatud mõnes muus valdkonnas?

Tallinna Tehnikaülikoolis on paljudele õppekavadele võimalik tulla õppima teiselt erialalt. Tänane interdistsiplinaarsust vajav ühiskond on sellise võimaluse loomise põhjuseks. Nii on ka meil õiguse magistrantuuris õppimas tudengeid, kes on oma bakalaureusekraadi omandanud näiteks meditsiinis, psühholoogias, majanduses või rahvusvahelistes suhetes. Mõnel üliõpilasel on juba ka magistrikraad muul erialal.

Teiselt erialalt saab õigusteaduse magistrantuuri õppima tulla nii, et esmalt tuleb Avatud Ülikooli kaudu läbida eeldusainete moodul 36 EAP ulatuses, et omandada baasteadmised, et magistriõppes hakkama saada. Pean ütlema, et teistelt erialadelt tulnud saavad magistrantuuris hästi hakkama. Nad tunnistavad, et mõni asi jääb teoreetilises või õigusfilosoofilises mõttes alguses veidi raskeks, aga mõne aja pärast omandavad nad juristi spetsiifilise maailmavaate, keele ja lähenemise.

Kuidas õppetöö välja näeb?

Õpe toimub inglise keeles ja rahvusvahelises keskkonnas. Õppegrupis on umbes 20 tudengit maailma eri paigust. Paljud magistrandid on juba oma alal eksperdid ning toovad aruteludesse teadmisi ja kogemusi oma töövaldkonnast. Loengud toimuvad teisipäevast reedeni ning algavad päeva teises pooles, kella kahest või hiljem. Kasutame e-õpet, mis annab õppijale teatud paindlikkuse oma õppimise aja planeerimisel.

Millise kompetentsiga juriste on tulevikus tarvis?

Möödunud aastal avaldatud OSKA uuringus õigusharidusega töötajate vajadusest Eestis järgmise 10 aasta jooksul märgitakse, et rahvusvaheliste õigusaktide hulk ja tähtsus majanduses kasvab ning valdkond muutub üha keerulisemaks. Aina enam on vaja lahendada tehnoloogia ja IT valdkonnaga seotud õigusküsimusi. Juristid peavad oskama erialast inglise keelt. Vaja on rohkem tehnoloogiaõiguse, sh digitaalmajanduse juriste ja vähem klassikalisi Eesti õigust tundvaid juriste. Ka tööandjad on kinnitanud, et ootavalt juristilt õigusalaseid teadmisi küberturvalisuse, krüpteerimise, rahapesu ja andmekaitse kohta.

Ärimaailmaga seotult kajastatakse ilmselt varsti meedias rohkem teemasid seoses küberturvalisuse, andmekaitse ning platvormitööga. Seda mitte enam pelgalt üldisel tasemel, et midagi sellist kusagil on, vaid tuues välja spetsiifilisi, sügavaid probleeme.

Arvestades e-kauplemise plahvatuslikku kasvu võib eeldada, et ka selles vallas jõutakse varsti esimeste tõsisemate õiguslike probleemideni. Tegelikult leiab lausa igast igapäevasest tegevusest õigusliku küsimuse, mis on seotud tehnoloogiaga ja mida seetõttu peab käsitlema tehnoloogiaõigusest lähtuvalt, kuna tavalised õiguse põhimõtted ning kehtivad normid ei ole tihti neile kohaldatavad.

Mulle tundub, et tänane õigus on tõsises ja kiires muutuses. Ka õpetades tundub mulle tihti, et õigusaktis olevad normid lihtsalt enam ei tööta praeguses ühiskonnas. Seda muutust ei saa seisma panna. Teadmised ja oskused, mis on välja toodud nii EL kui Eesti haridus- ja tööpoliitikates, on kõik tihedalt seotud tehnoloogiaga. Ka õiguse valdkonnad ei jää siin puutumata. Tehnoloogiaõigus ja digitaalse äri õigus on tulevikujuristi õigus.

Originaalartikkel ilmus 29. oktoobril 2021 Postimehes.

Uuri õppekava kohta lähemalt: taltech.ee/oigusteadus-2