„Nagu paljudel noortel, olid ka minu esimesed plaanid seotud Tallinna või Tartuga,“ tõdeb Karolin Niido, et õppimine Kohtla-Järvel ei tulnud talle alguses pähegi. Samas on teises Eesti otsas koolis käimine teda palju arendanud ning väikeses ülikoolilinnas tekkinud sidemed ja kogukonnatunne tugevamad kui suures linnas. Oma valikuga on ta rahul.
Võrumaal Parksepa keskkooli lõpetanud Karolin Niido eesmärk oli pääseda õppima TalTechi ning enne erialadega tutvumist polnud tal aimugi, et ülikoolil on väljaspool Tallinna mitu kolledžit. Kui ta hakkas uurima keemiatehnoloogia eriala, avastas ta üllatusega, et õppetöö on hoopis TalTechi Virumaa kolledžis Kohtla-Järvel. „See tekitas minus korraga nii hämmeldust kui siirast uudishimu,“ tõdeb ta.“
Mida rohkem ta eriala kaalus, seda enam hakkas kolledži asukoht talle huvi pakkuma ning Kohtla-Järve mõjuma hoopis teistsuguse, isegi veidi salapärase paigana.
Väike ja sõbralik
Karolin oli varem Ida-Virumaal käinud üsna vähe, Kohtla-Järvel aga mitte kordagi. Nii lähtuski ta oma ettekujutustes peamiselt meediast ja ühiskonnas levivatest stereotüüpidest. Tema jaoks oli Ida-Virumaa hall tööstuspiirkond, kus pimedal ajal väljas jalutada on ohtlik ning hea vene keele oskus hädavajalik.
Tegelikkus osutus aga hoopis teistsuguseks. „Mind üllatas, kui omanäoline ja kontrastiderohke see piirkond on. Ühelt poolt tugev tööstuspärand ja tehniline kompetents, teiselt poolt loodus, inimesed ja kogukonnatunne,“ räägib neiu. Tema sõnul tekivad eelarvamused sageli sellest, et inimesed pole ise kohal käinud, kuid kipuvad paiku meediast ja üldisest arusaamast lähtuvalt sildistama.
Teises Eesti otsas õppimine on Karolini sõnul teda palju arendanud ning õpetanud iseseisvust ja kohanemist. „Kohtla-Järvel võib tudengielu olla vaiksem kui mõnes suures ülikoolilinnas, kuid siin tekivad inimeste vahel palju tugevamad sidemed, sest tudengeid on vähem ja nad hoiavad rohkem kokku. Seda on väga tore kogeda,“ lisab ta.
Just väikese kolledži vahetuid suhteid ja kogukonnatunnet lubatigi Karolinile kõige rohkem. Ta käis seda isegi tudengivarjuna kontrollimas. „Mõtlesin, et äkki jäetakse lihtsalt head muljet. Aga ei – nii see tegelikult ongi. Õppejõud tunnevad oma tudengeid nime ja nägupidi, märkavad ning tunnevad sinu vastu huvi. Kogu suhtlus on vahetu ja hooliv. Kui õppejõud minult esimeses loengus küsis, kas sa oled see tüdruk, kes siin tudengivarjuks käis, siis oli selge – ma olen õiges kohas,“ meenutab ta.
Karolin on aktiivne tudengiklubi liige ning tunnistab, et see on olnud tema jaoks üks olulisemaid abilisi tudengieluga harjumisel.
Tudengiklubi pole rangete reeglitega jäik organisatsioon, vaid võimalus sisustada vaba aega kaastudengitega, ennast arendada ja Ida-Virumaad avastada. Nii on klubi korraldanud erinevaid üritusi, käinud sõitmas lumelaudade ja kartidega, lasketiirus, matkamas ning muuseumides.
Vahel pole mõnusaks ajaveetmiseks vajagi kolledžist välja minna, sest siin saab käia saunas, korraldada filmi- ja lauamänguõhtuid ning erinevaid töötube.
Kõik armastavad keemiat
Üks on Karolinil ja tema kursusekaaslastel ühine – kui õppeaasta alguses tuli enda erialavaliku kohta tagasisidet anda, kirjutas suur osa tudengeid, et keemia oli nende lemmikaine. „Kui juba põhikoolis õnnestub õpetajal nakatada sind keemiapisikuga, siis sellest enam lahti ei saa,“ muigab ta.
Karolin meenutab, et keskkoolis ei meeldinud peaaegu ühelegi tema klassikaaslasele keemia. Arvamus, et keemia on midagi väga keerulist, on üsna levinud. Karolin tahtis tõestada vastupidist. „Tahtsin just nimelt osata seda, mida teised peavad keeruliseks ja hirmutavaks,“ tunnistab ta, et sellest sai ka tema erialavaliku üks peamisi põhjuseid.
„Kaalusin tohutult erinevaid erialasid lennundusest matemaatikani, aga mitte ükski neist ei tekitanud minus samasugust kutsumust nagu keemiatehnoloogia,“ meenutab ta.
Ja ehkki see eriala pole kiuslike õpetajate või oma keerulisuse tõttu noorte seas kõige populaarsem, on tegemist valdkonnaga, millel on kindel tulevik ka kiiresti areneval tehisintellektiajastul – keemikute praktilisi teadmisi ja analüüsivõimet pole võimalik nii lihtsalt asendada. Lisaks pakub eriala kindlat karjääri, häid arenguvõimalusi ning avab ukse väga paljudesse valdkondadesse tööstusest meditsiinini ja teadusest tehnoloogiani.
Juba varakult minnakse katsetama laboritesse ning tutvuma erinevate keemiaettevõtetega. Kui mõnes suuremas koolis tuleb uurimisrühmadesse pääsemiseks läbida pikk kadalipp, siis siin piisab aktiivsusest, soovist ja initsiatiivist.
„Lisaks on suureks plussiks väiksem õppekeskkond, mis võimaldab individuaalset juhendamist ja lubab sul areneda just sinule sobivas tempos,“ lisab ta.
Vastuvõtt on avatud ning kestab 6. juuli keskpäevani.
Õppekava loomise ja arendamisega seotud tegevusi toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi meetmest „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“.