Kuivõrd päriselu probleemide lahendamise oskus on TalTechi lõpetajale möödapääsmatu, siis on üheks fondi prioriteetseks teemaks olnud probleem- ja projektõppe arendamine õppeainetes ja -kavades. Ühe komponendina on oluline ka tööandjate ja reaalselt töökeskkonnas esinevate väljakutsete sidumine projektidega. Õppearendusfondist on toetatud motiveeriva õppekeskkonna loomist, sealhulgas e- ja hübriidõppe võimekuse tõstmist, probleem- ja projektõppe kvaliteedi tõstmist, õppetaristu ja õppeprogrammide kaasajastamist, rahvusvahelise koostöö soodustamist, insenerihariduse populariseerimist kooliõpilastele, õppejõudude õpetamispädevuste tõstmist ja õppeassistentide kaasamist õppetöösse.

Viimasel kahel õppeaastal on õppearendusfondist toetatud ka õppeassistentide kaasamist. See ei ole Tehnikaülikoolis uus nähtus – õppeassistente kasutatakse nii suure osalejate arvuga õppeainetes kui ka hübriidõppe läbiviimisel. Assistendi kaasamine muudab õpetamise ja õppimise efektiivsemaks kõigile osapooltele: lihtsustab õppejõu tööd ning pakub magistrantidele ja doktorantidele võimalust näha ja proovida õppejõutööd lähemalt. 

Loodusteaduskonna professor Toomas Tamm on kaasanud keemia õppeaine läbiviimisse assistendi viimasel kahel aastal õppearendusfondi toetuse abiga. Tamm selgitas, et õppeassistent töötas üliõpilastega nii individuaalselt kui ka väikestes gruppides, täites konkreetse üliõpilase teadmistesse jäänud lünki. Sellega parandame edasijõudmist ja vähendame väljalangemise riski. Ühtlasi andis assistent õppejõule tagasisidet teemadest ja ülesannetest, mille käsitlus ei olnud tunnis piisavalt arusaadav. See võimaldab omakorda parandada õppejõul oma tööd järgmistel aastatel. Assistendile andis see kogemus aga esmase kokkupuute õppejõu tööga. „Eelmisel aastal õppeassistendi rollis olnud noor kolleeg jätkab tänavu juba praktikumide andjana. Kui see töö osutub meeldivaks, on lootust panustada selle sammuga ka õppejõudude järelkasvu,“ rääkis Tamm.

Õppearendusfondi juhtiva õppeprorektori Hendrik Volli hinnangul on fond võimalus anda tõuge akadeemilistel töötajatel enda häid ideid realiseerida: „Tehnikaülikooli õppetöö ja õppekeskkond peavad olema nii heal tasemel, et meie lõpetajad oleksid tulevikukindlate pädevustega ning saaksid pärast lõpetamist edukalt hakkama. Hea meel on näha, et õppejõud teevad oma tööd südamega ja üha enam soovivad panustada õppe põnevamaks ja tulemuslikumaks muutmisse!“

Eesti Mereakadeemia õppeainetes uued päriselulised ülesanded

TalTechi Eesti Mereakadeemias kui unikaalses merenduse kompetentsikeskuses on õppejõududel tohutu vastutus sektori arengu ja tulevaste merenduse spetsialistide ees. Juba kümme Mereakadeemia õppejõudude õppetöö arendusprojekti on saanud õppearendusfondist toetuse. Õppearendusprojektides on osalenud 26 õppejõudu, nendest kaks merenduse doktorandid, ning uusi õpetamismeetodeid on saanud testida üle 300 merenduse üliõpilase.

Projekte eest vedanud vanemteaduri Loreida Timbergi sõnul tundub õppeülesannete arendus esmapilgul lihtne, sest teoreetiliselt saab iga õppejõud seda teha ise. See vaatenurk jätab aga hoopis tähelepanuta erialale ja merenduse sektorile vajalikud oskused tervikuna. Merenduse erialade õpetamise juures on vaja arvestada ka rahvusvaheliste regulatsioonidega, mis määravad ära olulised kompetentsid praegu ja tulevikus. Õppejõud ise õpivad igapäevaselt, töötades valdkonnas või iga uue merenduse regulatsiooni kehtima hakkamisega.

Mereakadeemia õppejõudude koostöös töötati välja parimad õpetamismetoodikad uute teadmiste edastamiseks. Lisaks analüüsisid ja jagasid õppejõud uutel tehnoloogiatel või regulatsioonidel põhinevad oskused sobivateks „ampsudeks“ õpetamiseks erinevates õppeainetes. Loodud uued merenduse probleemi- või projektipõhised ülesanded on päriselulised ja innustavad üliõpilasi erialaoskuseid omandama.

Timberg tõi näiteid: „Väljakutseid esitavaid merenduse probleemülesandeid kasutades õpetame üliõpilastele innovatsiooni õppijakeskselt. Näiteks külmutustehnoloogiate kursusel lahendasid üliõpilased probleemi, kus kalapüügilaevu omava ettevõtte laevastik on vananenud ja vajab töötlemise ja külmutustehnoloogiate jätkusuutlikumaks arendamist. Üliõpilased tegid tööd meeskondades, igaühel arendada oma laev, ning iganädalastel koosolekutel jagati omavahel parimaid praktikaid. See näitab juba esimese astme üliõpilastele, et arendustööd ja elukestev õpe on loomulik osa tööelust ja enesearengust.“

Ta märkis, et tehnoloogia- ja teadmistepõhises merendussektoris töötades on üsna tõenäoline, et mingil hetkel ei piisa enam spetsialisti enda ega juhtide varem omandatud oskustest. Iga merenduse spetsialist saab oma töökogemuse ning päriselu probleemide lahendamiseks leida innovaatilised lahendused TalTechi merenduse magistri- või doktoriõppes.

Plokiahela tehnoloogia probleem- ja projektõppe arendamine

ehk kuidas muuta probleem- ja projektõpe interdistsiplinaarseks?

Kaks õpperaja kaasprofessorit, Innar Liiv infotehnoloogia- ja Tõnn Talpsepp majandusteaduskonnast, lõid plokiahela tehnoloogiat puudutava probleem- ja projektõppel põhineva õppeaine, mis on suunatud interdistsiplinaarselt nii IT, rahanduse, majanduse kui ka õiguse üliõpilastele.

Plokiahel on hajutatud muutmatu andmebaas, mille andmete uuendamine toimub kõigi vastavasse võrku ühendatud arvutite konsensuse abil. Õppeaines „Nutilepingud ja detsentraliseeritud rahandus plokiahelas“ katsetasid kaasprofessorid eri lähenemisi nii õppeaine disaini, õppemetoodilisest kui ka korralduslikust aspektist. Eesmärk oli integreerida õppeaines selle valdkonna eesliini teadust ja tippinnovatsiooni, teha seda õppeprogrammide ja teaduskondade üleselt ning anda õppijatele lahendamiseks ka rahvusvahelisi täiesti uusi ja äriliselt asjakohaseid probleeme. Õppejõudude sõnul on probleemõppe puhul relevantsete ja äriliselt oluliste ning skaleerumist võimaldavate probleemide õppeks väljavalimine täiesti alahinnatud väljakutse.

Aine koosnes lõpuks viiest kodutööst plokiahela tehnoloogia ja analüütika kohta, meeskonnatööst, kus analüüsiti interdistsiplinaarses meeskonnas nutilepinguid (igas tiimis abiks õigusinstituudi teadlased või majaväline jurist-advokaat) ning aine lõppes ööpäev läbi kestnud häkatonil, kus eri õppekavadest ja teaduskondadest komplekteeritud meeskonnas said õppijad lahendada kas enda pakutud probleemi eelnevalt valideeritud kaasuse ja valdkonna puhul või siis tööstusest kogutud ja väljapakutud probleeme (automaatsed kindlustuslepingud ja -hüvitised, väikemaksed, notari deposiit, õpitunnistused, laenulepingud jpm). Tühjade pitsakarpide hunnik ja osalejate rahulolu häkatoni lõppedes oli kõrge! 

Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.