Mida peab õppejõud tegema, et üliõpilaskeskselt teadmisi edasi anda? Eesmärk on siin õpimotivatsiooni kasvatada ja väljalangevust vähendada.

Lihtne vastus on, et õppejõud peab tähelepanu õppeprotsessis suunama osavalt enda pealt üliõpilasele. Õpiteooriaid, praktikaid on erinevaid, neid peab tundma ja oskama nutikalt kombineerida.

Üldjuhul on vanema traditsiooni kohaselt klassiruumis aktiivne vaid õppejõud ja üliõpilased on passiivsed. See tähendab, et auditooriumis on vaikne. Kuid ülikool on ju õppijate päralt!

Praegu pannaksegi järjest rohkem rõhku sellise õpikeskkonna loomisele, mis toetaks, aktiveeriks oluliselt mõtlemisoskust, suunaks üliõpilasi tõlgendama saadud teavet, selle üle arutlema ja kriitiliselt mõtlema, sidudes neid tegelike probleemide lahendamisega. Usun, et nii on võimalik tõsta ka õpihuvi ja motivatsiooni ning ärgitada üliõpilast võtma vastutust oma õppimise eest.

Ülikoolist väljalangevus on märkimisväärselt kõrge, seda eriti inseneriõppes. 2021. aasta andmetel oli Tallinna Tehnikaülikoolis lõpetamise tulemuslikkus 53%, ja esialgu oleme seadnud eesmärgiks 60%.

Meie üliõpilased on targad, kuid see, kuidas ja missugusel kvalitatiivsel tasandil omandatakse teadmised, sõltub õppijast, tema eripärast, eelnevatest teadmisest, meeskonnatöö võimekusest ja õpiharjumustest, aga ka tahtmisest ja oskusest teha iseseisvat tööd.

On loogiline, et neid erinevusi tuleb õppejõul arvestada, valides oma õpetamisviise ja koostades õppematerjali. Suunates selliselt oma tähelepanu lähemale igale üliõpilasele ja luues sõbraliku õhustiku on võimalik näha probleeme, lünki teadmiste omandamises palju varem ja nii aidata üliõpilasel kitsaskohtadest üle saada. Mullu oli rahulolu õppekavaga 4,1, see on küll kõrgem kui eesmärgiks seatu, aga võiks olla veelgi kõrgem.

Usun, et õpimotivatsiooni, lõpetamise tulemuslikkust, aga ka rahulolu õppekavadega saab tõsta, tõhustades probleem- ja projektõpet. Probleem- ja projektõppe osakaalu on hinnatud 2020/2021. aasta vastuvõtuks avatud õppekavade versioonide õppeainetes keskmisena ca 25 %-le.  Aga nt inseneriõppes võiks projekt- ja probleemõpe osakaal olla 40-50 %. Võimaldab ju  selline õpe süvateadmiste omandamist, arendab kriitilist mõtlemist, probleemide identifitseerimist, analüüsioskust ja lahenduste pakkumist, otsuste tegemist ja nende põhjendamist. Samuti arendab suhtlemisoskust ja õpetab meeskonnatööd.

Õppejõul on sellises õpetamises täita näiliselt passiivsem osa, ta on oskuslik juhendaja, kes hoidub õige lahenduse ette näitamisest. Üliõpilasel on kanda aktiivne roll, sest ta on nüüd ise probleemi lahendaja.