„Meie roll on olla majanduse mootor,“ rõhutas TalTechi rektor Tiit Land oma intervjuus rektorikandidaadina ja lisas: „Täna moodustavad selle panuse peamiselt lõpetajad – 90% neist asub tööle ettevõtetes spetsialistidena, et midagi toota või luua.“ Rektor Landi sõnul tuleb järjest enam panustada ettevõtluskoostöösse, kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamisse ning teadmussiirde tugevdamisse.

Seda strateegilist rolli ei saa täita vaid Mustamäe linnakus. TalTechi piirkondlikud kolledžid on siin võtmetähtsusega – nad viivad teaduspõhise hariduse, arendustegevuse ja ettevõtluskoostöö Eestimaa eri regioonidesse. Kolledžid on kohapealsed ühenduslülid, kus kohtuvad ülikooli teadmised, kohalike ettevõtete vajadused ja kogukondade kestlik areng.

Piirkondlik mõju, mis loob kestvust

TalTechi kolledžid Kohtla-Järvel, Tartus ja Kuressaares ei ole vaid äärealade hariduskeskused. Need on ka strateegilised teadus- ja arendusvõimekusega akadeemilised struktuuriüksused, mis toetavad Eesti tasakaalustatud arengut ning mis võimaldavad noortel õppida kodupiirkonnas, aidates pidurdada väljarännet. Samal ajal tuuakse piirkondadesse teadust, teadmussiiret ja innovatsiooni, mis loob pinnase uute ettevõtete, teaduskoostöö ja tehnoloogiliste arengute tekkeks. See ongi regionaalne kestlikkus – inimesed jäävad ja kujundavad oma tulevikku koos kogukonnaga.

Kolledžid loovad tingimused kodukohta naasmiseks. Kui noor saab õppida, töötada ja areneda kodupiirkonnas või sinna hiljem teadlikult tagasi pöörduda, säilib side kogukonnaga. Näiteks on TalTech Virumaa kolledžisse viimase aasta jooksul tööle asunud kolm noort teadlast, kes kaitsesid TalTechis hiljuti doktorikraadi ja kellel on Ida-Virumaa juured. Nende tagasitulek ei ole juhuslik – see on otsus, mille taga on mõistmine, et piirkonnas on olemas võimalus panustada teadus- ja õppetöösse.

Kodupiirkonda jäämist ja tagasipöördumist toetab ka kolledži akadeemiline võimekus, sest lisaks rakenduskõrgharidusele pakutakse Virumaal magistriõpet rohetehnoloogiate, keemiatehnoloogiate ja jätkusuutliku tööstuse valdkondades. Need on kogu Euroopas kiiresti arenevad suunad, kus tööjõupuudus on kasvav probleem. Tänaseks on Virumaa kolledži lõpetanud ligi 1300 spetsialisti, kellest umbes 90% töötab õpitud erialal ning ligikaudu 70% on jäänud tööle Ida-Virumaale. See on konkreetne näide, kuidas kõrgharidus saab kujundada piirkondlikku kestlikkust.

Teadus sünnib seal, kus on vajadus ja võimekus

Kolledžeid ei tohiks käsitleda üksnes koolituskeskustena – kõigil kolledžitel on oma teadus- ja arendustegevuse suund. Kuigi võimekus ja fookused on erinevad, on kõik nad seotud TalTechi teadussuundadega ning paljudes valdkondades rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.

Näiteks TalTech Virumaa kolledži juures tegutsev Kestlike Keemiatehnoloogiate Kompetentsikeskus (KKK) on kujunenud üheks piirkondlikuks teadus- ja arendustegevuse tugisambaks, mis toetab üleminekut fossiil­kütustelt ringmajandusel põhinevatele lahendustele. Keskus on oma ajaloolisest põlevkivikeemia teadusvõimekusest välja arendanud pädevuse plastijäätmete keemilise ringlussevõtu, sünteesgaaside ja vesiniku tootmise vallas. Uusimate suundade seas on näiteks kaheastmelise pürolüüsi meetod, mis võimaldab toota plastijäätmetest kõrge vesinikusisaldusega sünteesgaasi, sh taaskasutada keerulisi komposiitmaterjale, nagu kasutusest kõrvaldatud tuulegeneraatorite labad. KKK kõrval on kujunemas ka uusi teadusmeeskondi, näiteks lisaks rakenduskeemiale on arendamisel uurimisrühmad robootika ja energeetika valdkonnas.

Kuressaares tegutsev väikelaevaehituse kompetentsikeskus on välja arendanud tehnoloogilisi lahendusi, mis jõuavad reaalsete toodeteni. Tartu kolledžis lõppenud AIRE projektis töötas küberfüüsikaliste süsteemide töörühm välja masinnägemisel põhineva kvaliteedikontrolli lahenduse, mis aitab vähendada inimlikke vigu ja hoida aastas kokku kuni 1,5 tonni tekstiilijäätmeid (loe lk 50).

Tulevik sünnib teadmistes

Kolledžid on erineva profiiliga ning neid tuleb hinnata sisuliselt, mitte kujundada vormiliselt ühetaoliseks. Lisaks teadus- ja õppetööle täidavad kolledžid olulist rolli ka elukestvas õppes. Nad pakuvad tasuta täienduskoolitusi, mikrokraade ning ettevõtete vajadustele kohandatud programme, mis aitavad kiiresti reageerida muutuvale tööturu olukorrale.

Näiteks Virumaa kolledžis pakutakse mikrokraade keemiatehnoloogias, hüdraulikas, automaatikas ja paljudes teistes tehnoloogilistes valdkondades. Viimase aasta jooksul on koolitatud 635 täiendõppurit 36 kursusel ja 21 mikrokraadil.

Need ei ole pelgalt koolitused, vaid praktilised tööriistad, millega ülikool toetab piirkondlikku tööjõuarendust ja konkurentsivõimet. Elukestev õpe toob teadmised ja oskused otse ettevõtete ja töötajateni.

Kolledžite tugevdamine ei ole regionaalpoliitiline žest, vaid osa teaduspõhise majanduse ja Eesti konkurentsivõime säilitamise strateegiast. Kui teadmised ja innovatsioon koonduvad vaid suurematesse keskustesse, jääb suur osa riigist alakasutatuks. TalTechi kolledžid aitavad seda tasakaalu hoida, viies teadmised ja võimalused just sinna, kus neid kõige enam vajatakse.

Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.