Tallinna Tehnikaülikool

Eesti elektroonikatööstus püsib maailmakaardil edukana vaid siis, kui elektroonikatööstusesse tuleb peale noori, kes viivad valdkonda tulevikus edasi, kirjutab Otto Pukk.

Olgugi, et tänavu tuleb kooliaasta lõpp teistmoodi, on selgi kevadel paljudel noortel ees oluline valik, kuhu edasi õppima minna.

Õppisin ülikoolis ise ärijuhtimist ja olen saadud teadmiste ja hariduse eest tänulik. Aga veel enam olen tänulik selle eest, et elu viis mind elektroonikatööstusesse. Selle valdkonna arenguid vaadates julgen noortele soovitada: kui tahate põnevat tööd, siis valige erialaks elektroonika.

Elektroonikatööstuses kasutusel tipptehnoloogia ja robotid

Aegunud on arusaamad, et tööstus on midagi "musta" või "räpast" ja Eesti on vaid odav allhankeriik. See oli tõesti nii, aga eelmisel sajandil. Praegusel ajal kasutab Eesti tipptasemel tehnoloogiat ja robootikat. Kui räägime Eesti elektroonikatööstusest, siis räägime kogu riigi kõige digitaliseeritumast ja automatiseeritumast tööstussektorist. Töö tehastes käib arvutite ja seadmetega, mille liigutusi juhitakse siit ning jälgitakse kliendi poolt teisel pool maakera.

Eestis toodetakse seadmeid ülemaailmsetele tuntud ettevõtetele, tehakse kohapeal tipptasemel arendusi. Eestis toodetud elektroonikat võib leida nii kogu maailma mobiilsidevõrkudes, elektritõukeratastes, luksusautodes, lennukites, droonides kui meditsiiniseadmetes ja haiglates. Näiteks ainuüksi Saaremaal toodetud elektroonikat tellitakse eri kohtadesse üle kogu maailma, sealhulgas ka Hiinasse - see tähendab, et teeme kvaliteetseid asju. Eelarvamuste murdmisega aga peame veel vaeva nägema, et koolilõpetajaid meelitada enda tulevikku tööstusega siduma. 

Elektroonikatööstus on kiirelt arenev tööstusharu

Elektroonikaseadmete kasutus tulevikus aina kasvab. Tärkav tööstusrevolutsioon Industry 4.0, tehisintellekti, virtuaalreaalsuse ja asjade internetiga võimaldavad arendada uusi tehnoloogiaid, mis muutuvad järk-järgult tööstuslike tootmisprotsesside osaks. Lisame eelnevale veel 5G mobiilsete andmesidevõrkude kasutuselevõtu ning on ilmselge, et elektroonikatööstus areneb lähiajal hüppeliselt veelgi.

Elektroonikatööstuse jaoks loovad uusi võimalusi globaalsed megatrendid, nagu kliimamuutus ja üleminek puhtamale energiatootmisele, vananev rahvastik ja uuendused tervishoiusektoris.

Kliimamuutused on praegu ilmselt iga tippjuhi jaoks mõtteainet pakkuv teema. Kuidas saaksime oma nappe ressursse tõhusamalt kasutada, arukaid ja puhtaid tehnoloogiaid paremini kasutada ning energiatõhusamalt tegutseda? Ning kuidas saaksime seda teha viisil, mis kaitseb keskkonda ja toetab töötajate arengut?

Kuidas saaksime asju ajada uut moodi, mõeldes pikaajalisemalt, et luua uut väärtust ja jätta endast maha ettevõte ja ühiskond, mis on paremas seisus kui hetkel, mil need meile anti?

Tootmine liigub kliendile lähemale

Näeme, et elektroonikaseadmete tootmises jätkuvad geograafilised muutused: tootmine liigub Hiinast teistesse Aasia riikidesse, tagasi Euroopasse ja Ameerikasse ning kasvu on näha eriti Ida-Euroopas.

Kuna uued tehnoloogiad tekivad ja arenevad ülikiiresti, muutub üha tähtsamaks ka toodete kiire turuletoomine. Seetõttu eelistavad kliendid tuua tootmise lähemale tootearendusmeeskonnale ja lõpptarbijale. Eesti elektroonikatööstuse jaoks on see globaalne trend kindlasti positiivne, tarvis on vaid piisavalt järelkasvu, kes ka tulevikus uusi avanevaid võimalusi Eesti kasuks suudaksid tööle panna. 

Raske õppustel, põnev päriselus

Elektroonikaalase hariduse omandamine ei ole kindlasti kõige lihtsama tee valik. See eeldab ühe lisakeele omandamist tipptasemel – matemaatika, mis on tööstuses äärmiselt oluline vundament. Kuid julgen anda siiski noortele, nii poistele kui ka tüdrukutele, soovituse – kui närid end koolis läbi keerulisematest asjadest, saad võimaluse tööandjate juures õppida ja teha huvitavamaid ja põnevamaid asju.

Eesti Elektroonikatööstuse Liit ja elektroonikaettevõtted teevad tihedat koostööd Eesti ülikoolidega, et õpitavad erialad oleksid kooskõlas tänapäevaste vajadustega ja noored, kes ülikoolipingist tulevad meile tööle, oleksid valmis lahendama tuleviku väljakutseid. Tunnen Eesti tööstussektoris tegutsedes suurt uhkust selle üle, kuhu Eesti on jõudnud. Eestis tehtud tööd hinnatakse kõrgelt kogu maailmas, meie lahendused on kohati lausa valdkonna tipus.

Elektroonikatööstus on Eesti majanduse ja eeskätt ekspordi eestvedaja. Eesti elektroonikatööstus püsib aga maailmakaardil edukana vaid siis, kui elektroonikatööstusesse tuleb peale noori, kes viivad valdkonda tulevikus edasi. 

Artikkel ilmus 9. juunil ERRi arvamusportaalis

Laeb infot...