Käed-külge kogemus, mis jääb meelde

Juba seitsmendat korda toimunud Enerhacki laagri fookuses olid energeetika, inseneeria ja tehnoloogia. Noored ehitavad elektriskeeme, katsetavad taastuvenergia lahendusi ja arutlevad, kuidas hoida hooned soojad talvel ning jahedad suvel. Kõik see toimus mängulises, kuid teaduspõhises keskkonnas, kus iga katse ja küsimus viis sammu lähemale arusaamisele, kuidas maailm töötab.

Laagri osalejad ei olnud pelgalt kuulajad, vaid aktiivsed tegutsejad. Nad ehitasid mudeleid, tegid katseid ja lahendasid päriselulisi ülesandeid. Just see vahetu kogemus – kui midagi liigub, plahvatab või muudab värvi – sütitab huvi ja avab ukse teadmiste maailma.

„Koolis jääb füüsika ja keemia tundides sageli puudu käed-külge kogemusest,“ ütleb laagri lektor Nikolai Harhan, kes ise just lõpetas keskkooli. „Laagris õpitakse, kuidas õigesti kasutada tööriistu või ehitada lihtsamaid süsteeme. See on oskus, mida digiajastul kiputakse unustama, kuid mis on eluks hädavajalik.“

Uudishimu, mis viib edasi

Lisaks tehnilistele teadmistele arendatakse laagris ka pehmeid oskusi: koostööd, loovust, kriitilist mõtlemist ja oskust küsida „miks“. Rühmatööd ja arutelud aitavad lastel õppida oma ideid selgelt väljendama ja teistega arvestama. Huvi energiateemade vastu on aastatega süvenenud – noored küsivad aina keerulisemaid küsimusi, uurivad tehnilisi detaile ja mitmed on valinud energia- või kliimateemad kooli uurimistööks.

„Me ei õpeta ainult fakte, vaid arendame oskusi – loogilist mõtlemist, meeskonnatööd, probleemide lahendamist,“ ütleb Enerhacki laagri eestvedaja Igor Krupenski. Mõni laps on laagris osalenud kõigil seitsmel korral. Nad ei tule siia vanemate käsul, vaid omal soovil. 2024. aastal tunnustas Eesti Teadusagentuur Enerhacki laagrit riikliku teaduse populariseerimise auhinnaga. „Need on oskused, mida Eesti vajab, kui tahame olla nutikas ja jätkusuutlik riik,“ rõhutab Krupenski laagri teemade olulisust.

Lapsed kohtuvad laagris ka inspireerivate külalistega – sel korral näiteks Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski, kliimaaktivistist riigikoguliikme Hanah Lahe ning endise jalgpalluri Joel Lindperega. Ükski külaline ei pääse noorte küsimustelaviinist. „Julgustamegi noori aktiivselt küsima, sest uudishimu ja küsimused viivad edasi – need aitavad õppida ja loovad uusi lahendusi,“ ütleb Krupenski.

Teekond laagrilapsest lektoriks

Polina Andrejeva on noor ja inspireeriv laagri lektor, kelle teekond algas kolm aastat tagasi Enerhacki osalejana. Tänaseks on ta lõpetanud TalTechis energiatehnoloogia eriala esimese kursuse ning juhendab laagris praktilisi tegevusi. Tema sünul aitab just praktiline kogemus noortel paremini mõista teooriat ja arendada insenerlikku mõtlemist.

Andrejeva ei anna ette valmis lahendusi, vaid julgustab noori ise mõtlema, proovima ja eksima – sest just nii sünnivad parimad ideed ja õpitakse kõige rohkem. Ta jagab oma teadmisi ja kogemusi tulevastele inseneridele, olles ise hea näide sellest, kuidas varane huvi ja praktiline kogemus võivad innustada järgmisi põlvkondi.

Lisaks laagritööle on Andrejeva seotud teadusvõistlusega KidWind Challenge, mille raames 6.–12. klassi õpilased ehitavad meeskondades miniatuurseid tuuleturbiine või päikeseenergia seadmeid. Võistlus ei nõua kallist tehnikat – pigem loovust, meeskonnatööd ja arusaamist, kuidas loodusjõude nutikalt rakendada. KidWind Challenge ei ole vaid uute teadmiste saamise võistlus – selle eesmärk on samuti kasvatada vastutustundlikke maailmakodanikke, kes mõistavad, et tulevik sõltub nende otsustest ja loovusest.

Millist tulevikku me ehitame?

Energeetikalaagri mõju ulatub kaugemale ühest suvest. See on osa laiemast liikumisest, mis püüab kasvatada Eestis uut põlvkonda, kes ei pelga tehnoloogiat, vaid kasutab seda targalt ja vastutustundlikult. Kui tahame, et Eesti oleks tulevikus rohkem kui lihtsalt tarbija, peame täna panustama tuleviku loojatesse.

Noored, kes täna laagris osalevad, on homme need, kes kujundavad meie energiatulevikku – olgu nad insenerid, ettevõtjad või lihtsalt teadlikud kodanikud. Mida varem me mõistame, kuidas energia töötab ja miks selle säästlik kasutamine on oluline, seda tugevam on meie ühiskond tulevikus.

„Noored on rohepöördeks valmis, kui anname neile võimaluse õppida, katsetada ja kaasa mõelda. Meie ühine ülesanne on neid mitte alahinnata, vaid usaldada ja toetada,“ kinnitab Krupenski.