Kui tavaliselt minnakse kutsekoolist ülikooli, siis Denis Sokolov tegi hoopis vastupidi – õppis ülikooli kõrvalt kutsekoolis. Päeval projekteeris ta seadmeid, õhtul õppis neid ehitama ja praeguseks on ta jõudnud TalTechi Virumaa kolledžisse juba kolmandat korda. Pärast kahe rakenduskõrghariduse omandamist õpib ta nüüd magistrantuuris, et mõista, kuidas muuta tööstust nutikamaks ja energiatõhusamaks.
Denis läks pärast Kohtla-Järve Vene gümnaasiumi lõpetamist Virumaa kolledžisse, kus ta õppis tootmistehnikat ja tööstusettevõtlust.
„Sain üsna kiiresti aru, et ainult teooriast minu jaoks ei piisa – ülikool andis tugeva insenertehnilise põhja, kuid tundsin puudust praktilistest teadmistest ja oskustest, mis aitaksid seadmeid ja tootmisprotsesse paremini tunda,“ ütles ta. Nii läks ta Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusesse õppima tööstustehnoloogia eriala.
Ülikooli kõrvalt kutsekooli
See aeg oli väga eriline. „Päeval õppisin kolledžis ja õhtul sõitsin kutsekooli. See ei olnud alati lihtne, kuid tagasi vaadates oli see üks paremaid otsuseid minu haridusteel,“ tõdeb ta.
Tallinna Tehnoloogiakolledžis õpetav Denis Sokolov tunnistab, et õppimine aitab tal olla kursis valdkonna uuendustega ning see on tema töös väga oluline.
Selline kombinatsioon õpetas teda nägema tehnoloogiat kahest erinevast vaatenurgast. Ülikoolis õppis ta süsteeme analüüsima ja projekteerima. „Kutseõppes aga sain seadmeid kokku panna, mõõta, seadistada ja päriselt tunnetada, kuidas tööstus töötab,“ rääkis ta. Just praktika ja teooria ühendamine andis talle tugeva aluse edasiseks arenguks.
Huvi tehnika vastu on Denisi saatnud juba lapsest peale. Teda on alati paelunud seadmed, automaatika ja see, kuidas erinevad süsteemid omavahel toimivad.
Aasta-aastalt liikus ta üha enam energeetika ja tööstusautomaatika valdkonda, käis erinevatel koolitustel nii Eestis kui ka välismaal ning omandas uusi töökogemusi. Selleks ajaks oli tal olemas ka automaatiku neljanda taseme kutsekvalifikatsioon.
Seejärel otsustas Denis õpinguid jätkata, et saada energeetikast laiem ülevaade, ning astus taas Virumaa kolledžisse õppima. Nüüd juba masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimise rakendusõppekava energiatehnika peaerialale.
Ühiskonnas on juba pikka aega arutatud, kas kutsekool annab piisavalt hea põhja kõrgkoolis edasiõppimiseks. Denis, ise kutsekoolis õppinuna ja nüüd kutseõpetajana leiab, et tehnikaerialadel võikski just sealt alustada. Kutsekoolis näeb oma silmaga tootmist ja tööstuskeskkonda ning saab praktilisi kogemusi. Pärast seda muutub kõrgkoolis õppimine palju teadlikumaks ja teooriat on lihtsam päriseluga siduda. Ta julgustab teisigi kutseõppest ülikooli edasi minema. Tema sõnul ei ole see piisava motivatsiooni korral keeruline – pigem vastupidi.
Magistriõpingud aitavad muutuva tööstusega sammu pidada
Denisi on alati motiveerinud soov ennast arendada ja proovile panna. „Tundsin, et praktilised oskused on head, aga sellest ei piisa. Tahtsin saada sügavamaid teadmisi projekteerimisest, automatiseerimisest, energiatõhususest ja tootmisprotsesside juhtimisest,“ sõnab ta ja tõdeb, et iga uue haridusetapi läbimine on avanud tema jaoks uusi uksi ka töös.
Nii asus ta taas ülikoolipinki. Praegu õpib ta TalTechi Virumaa kolledži jätkusuutliku tööstuse magistriõppekaval. Magistriõpe on aidanud tal tööstust palju laiemalt näha. Tööstus ei puuduta ainult seadmeid ja tehnikat, vaid ka jätkusuutlikkust, energiatõhusust ning protsesside optimeerimist. „Tegemist on ikkagi tulevikuerialaga. Pealegi areneb tööstus väga kiiresti. Automatiseerimine, digitaliseerimine ja robootika muutuvad iga aastaga aina olulisemaks ning ma tahtsin nende muudatustega kaasas käia,“ lausub ta.
Denisi jaoks on valdkonnaga kursis olemine vajalik ka seetõttu, et ta õpetab noori Tallinna Tehnoloogiakolledžis. Õpetajatöö kõrvalt õppimine aitab tal paremini mõista ka oma õpilasi. Denis teab omast kogemusest, kui tähtsad on motivatsioon, praktiline kogemus ja oskus siduda õpitut päriseluga. Just see aitab tal muuta ka oma tunnid elulisemaks ja praktilisemaks.
Magistriõpe on aidanud tal ka selgemalt mõtestada, milline võiks olla tulevikutööstus. Denisi sõnul ei pea jätkusuutlik tootmine olema keeruline mõiste – lõpuks algab see väga praktilistest valikutest. „Jätkusuutlik tootmine on lihtne: kasuta vähem energiat, raiska vähem, hoia keskkonda, aga samal ajal säilita kvaliteet ja tootlikkus.“
Vastuvõtt on avatud ja kestab 6. juuli keskpäevani.
Õppekava loomise ja arendamisega seotud tegevusi toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi meetmest „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“.