Igakuist 500-eurost palgalisa hakkavad saama üle poole I ja II astme õppetöös osalevatest akadeemilistest töötajatest, kes panustasid eelmisel õppeaastal olulises mahus õppetöösse ning  I ja II astme juhendamisse ning jätkavad õpetamist ka uuel aastal. Lisatasu täpsem lävend selgub lähiajal.

Ettepanek on maksta 500 eurot kuus ka 2024. aastal ametis olevatele I ja II astme programmijuhtidele, et motiveerida nii nende jätkuvat panustamist õppekavade arendamisse kui ka oma meeskondade juhtimisse. „On oluline, et ülikooli eelarve, millest üle 50% moodustab õpperaha, jõuaks võimalikult suures mahus iga päev õppetööga tegelevate inimesteni,“ lausus rektor Tiit Land.

Palgalisa makstakse aastal 2024 kogu summa ulatuses, mis jääb üle teaduskondadele mõeldud tulemustasust – teaduskonnad täitsid oma tänavused tulemusnäitajad tagasihoidlikumalt kui oli planeeritud, see raha suunati õppearendusfondi, mille kaudu praegu 500-eurost palgalisa maksma hakataksegi. Palgalisa saajate lõplik nimekiri luuakse teaduskondade arvamuse kuulamise järel.

Kõrghariduse tegevustoetuse kasv - riikliku kokkuleppe järgi tõuseb kõrgkoolide riiklik tegevustoetus järgneval kolmel aastal 15% - loob eelduse ka tulevaseks palgatõusuks. Samas sõltuvad ülikoolidele eraldatavad summad ajaloolise baasrahastuse kõrval ka tulemusnäitajate täitmisest – teisisõnu konkureerivad ülikoolid siin omavahel.

Rahastust mõjutavad eelkõige kolm näitajat: kui edukalt viib ülikool üliõpilasi nominaalajaga lõpetamiseni, kui palju kaasatakse õppevaldkonda erarahastust – täienduskoolituste ja õppeteenustasude tulusid – ning kui palju tudengeid käib välismobiilsuses. “Kahjuks on need näitajad meie ülikoolis langustrendis,“ nentis õppeprorektor Hendrik Voll.

Samas tõdes Voll, et ülikooli jaoks on äärmiselt oluline täita nii riigiga sõlmitud halduslepingut kui ka tehnikaülikooli enda arengukava eesmärke. „Ilmselgelt suudame neid täita vaid motiveeritud töötajatega, kellel ka konkurentsivõimeline töötasu,“ lausus ta. Ülikooli juhtkond soovib eriti motiveerida nominaalajaga lõpetamist, mille tase oli eelmisel õppeaastal 47,5%, aasta varem 52%, arengukava eesmärgiks kahe aasta jooksul aga 60%.

Kui rektoraadi praeguse algatuse puhul on tegemist palgalisaga, siis õppevaldkonna tulemusnäitajate tõustes liigub tehnikaülikooli õpperaha üha enam teaduskondadesse. Ning kui teaduskonnad endale seatud eesmärke ületavad, on neile õppearendusfondi arvelt suunatav rahastus veelgi suurem, kinnitas õppeprorektor Hendrik Voll.

Seega saab tulevikus olulisi otsuseid teha just teaduskondades.  „Pole alust kahelda, et toetame õppejõude ja programmijuhte nende raskes töös ka edaspidi ning praegune töötasu tõstmine ei jää viimaseks,“ lausus inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev. „Peame kõik koos panustama õppetegevusse, et saavutada ühine eesmärk: tagada meie õppetegevuse tulemuslikkus, sh nominaalajaga lõpetamise 60% tase, aga loomulikult ka lõpetajate kõrge kvaliteet.“