Rahvusvaheline ekspertkomisjon tõstis esile kvaliteetse õppe- ja suurepärase teadustöö ning Tallinna Tehnikaülikooli mõjukuse ühiskonnas. Eksperdid andsid ka hulga nõuandeid, kuid mitmete soovituste elluviimiseks on vaja ülikoolil hankida lisaressursse ja saada riigilt tõhusamat rahatuge.

„Tehnikaülikooli teadlastele, õppejõududele ja ka tudengitele on seitsmeaastane tingimusteta akrediteering suur tunnustus, tulevastele tudengitele on kvaliteedimärk aga lubadus, et siit saadav haridus ning õpe on rahvusvaheliselt hinnatud,“ nentis Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land. Rektori hinnangul tuleb nüüd veelgi suurendada pingutusi mitmel suunal, sealhulgas rohepöörde teemade lõimimisel õppe- ja teadusvaldkonda, aga ka koostöösse ettevõtete ja kogu ühiskonnaga. „Ootan siin riigi tuge, seda ka raha mõttes,“ lausus Land, lisades: „Usun, et riiklikku rahastamise suurenemine on hädavajalik kõigi Eesti ülikoolide konkurentsivõime tõstmiseks.“

Jaanuari lõpus avaldatud raport toob esile mitmeid Tallinna Tehnikaülikooli tugevusi. Nii kiitis komisjon värskelt loodud interaktiivset veebirakendust SMART, mis annab tippjuhtkonnale olulist infot pädevate otsuste langetamiseks. Samuti tunnustasid rahvusvahelised hindajad ülikooli arengukava, eriti ambitsiooni olla rohepöörde üks võtmeinstitutsioone Eestis. Komisjon tõstis esile õppekavade arendamist tööturu vajadustest lähtuvalt ja tudengite häid praktikavõimalusi, tugevat e-õpet ning osalemist tehnikaülikoolide võrgustikus EuroTeQ, samuti teadus- ja õppetöö tihedat sidet.

„Meie järgmisteks eesmärkideks on suurendada tudengikesksust õppetöös ning välismobiilsust, et avardada üliõpilaste akadeemilist ja personaalset silmaringi,“ lausus õppeprorektor Hendrik Voll.

Ülikooli teadustöö tugevustena hinnati tenuurisüsteemi paindlikkust, mis on toonud uusi teadlasi ning muutnud teadlaskonna profiili. Kiideti ka ettevõtluskoostöö spetsialistide toomist teaduskondadesse ja Mektory rolli teadustöö kommertsialiseerimisel. Äramärkimist väärisid nii avatud ülikooli täiendkoolitused kui ka töö koolidega.

Rahvusvahelise ekspertkomisjoni liige, Lundi ülikooli prodekaan ja professor Martin Tunér ütles: „Minu silmis on TalTech moodne ja hästi toimiv rahvusvaheline tehnikaülikool, mis loob väärtust nii üliõpilastele, partneritele kui ka kogu Eesti rahvale. Oma külaskäigul märkasin tugevat koostöövaimu ja eriti innukat sihikindlust õpilaste ja töötajate seas.“

Akrediteerimisel hinnati ka mõningaid õppekavu, näiteks mehaanika ja tööstustehnika instituudis, kus ekspertkomisjon tõi õppeprogrammide tugevustena välja tihedat koostööd tööandjate ja tööstusettevõtetega ning väga heal tasemel probleem- ja projektipõhist õpet erialaainetes. Vaadates tulevikku näeb instituudi direktor Kristo Karjust olulisena uuendada laboratoorset baasi ning suurendada erialaspetsiifiliste tarkvarade laiemat kasutuselevõttu õppetöös, sest nii  saab instituut suurendada ettevõtetele oluliste kasutusjuhtumite analüüsi ning teooria ja praktika sidusust.

Eksperdid tõid eraldi välja, et eelmisel akrediteerimisel antud soovitusi on ülikool võtnud tõsiselt ning neid ka täitnud. Näiteks on vähenenud doktorantide väljalangevus, kuna ülikool on parandanud juhendamise taset ning atesteerimist, samuti on üle vaadatud kandideerimise nõuded, mis toovad õppima võimekad ja motiveeritud üliõpilased.

Institutsionaalse akrediteerimise eesmärk on hinnata ülikooli juhtimist, töövoogu, õppe- ja teadustööd. Samuti ülikooli arengueesmärke ning (õiguslikku) keskkonda. Tehnikaülikooli akrediteerisid teadlased ja tippspetsialistid Manchesteri, Lundi, Helsingi, Côte d’Azuri, Porto, Wageningeni ja Ljubljana ülikoolidest ning Delfti tehnikaülikoolist.

Komisjoni ja tehnikaülikooli liikmete hübriidkohtumised toimusid oktoobri alguses.

EKKA lõppraportiga saab tutvuda SIIN.