Õppekavade kirjeldustest ja õppeainete nimetustest võib gümnasistil olla päris raske aru saada, mida siis ikkagi õpitakse. Mida tähendab ülikoolis õppimine? Kui palju see erineb gümnaasiumis õppimisest? Mida see eriala endast täpsemalt kujutab? Mida praktikumides tehakse? Mida tähendab projektiõpe? Milline on tudengi argipäev? Guugelda palju sa guugeldad, neile küsimustele leiad vastuse ainult päris ülikoolis päris tudengitega hängides.
Tallinna Tehnikaülikoolis teisel kursusel ärindust õppiv Helena käis abituriendina sama eriala tudengit varjutamas ja mäletab saadud elamust hästi. „Käisin tudengivarjuks kahes ülikoolis ja peaaegu ainult selle põhjal langetasingi otsuse,“ tunnistab Helena. „Kui ikka päriselt näed, kuidas loengud ja õppejõud välja näevad, saad hoopis teise pildi erialast. Mulle andis tudengivarjutamine kogemuse, et Tehnikaülikoolis on põnev õppida, ja kui on põnev õppida, siis on ka motivatsiooni,“ meenutab ta.
TalTechis kolmandat aastat arhitektuuri õppiv Birgit Russka kooliõpilasena tudengivarjuks ei käinud, kuid teab praegu hästi, et kui käinuks, polnuks ta esimesel kursusel nii ehmunud olnud. „Ma ei kujutanud ülikoolis õppimist nii ette, et teen projekti valmis ja pean seda heaks, aga õppejõu tagasiside põhjal pean seda mitu korda ümber tegema,“ meenutab ta. Sama asi paneb praegu tema „varje“ pisut kohkuma, kuid Birgit tunneb juba süsteemi ja oskab neid lohutada: „Pikk tagasiside tundub tõesti algul hirmutav, kuid ütlen ka noortele, et see pole suur töö, võtad õppejõu tagasiside ette ja hakkad järjest tegema ning selleks on terve nädal aega.“
Helena Urbla võttis juba esimesel kursusel tudengina endale kaks varju ja plaanib seda teha ka edaspidi – sügissemester jäi vahele, kuna neiu oli vahetusüliõpilasena USAs. „Minu jaoks pole tudengivarjude mõte see, et inimesed tuleks kindlasti siia õppima, vaid et nad saaks teha teadlikumaid valikuid, millega nad on pärast rahul,“ räägib Helena.
Birgit Russka on tudengina pakkunud varju juba kümnekonnale kooliõpilasele ja mitte kõik pole olnud abituriendid. „Arhitektuur on üks erialadest, kuhu sissesaamine ei ole kõige lihtsam, huvi aga on hästi suur. Paljud tudengivarjud tahavadki teada, kuidas erialakatse edukalt läbida,“ toob Birgit näite korduma kippuvast küsimusest. Tema kogemus on, et tihtipeale tulevad erialade ja ülikoolieluga tutvuma 10. ja 11. klasside õpilased ning on olnud ka 9. klassi noori, kel seisis ees valik, kas gümnaasiumisse minnes valida arhitektuuri kallak. „Avatud uste päeval saad ülikooliga tutvust teha, kuid hoopis teine asi on reaalselt tundides osaleda ja näha, mida üliõpilased teevad,“ selgitab Birgit.
Koolinoortele üliõpilase elu näitamine pakub midagi ka tudengile endale. „Tänu sellele kogemusele sain oma erialale vaadata teise vaatenurga alt: mis võiks olla huvitav sellele, kes seda ainult üheks koolipäevaks kogeb? Et talle seda hästi edasi anda, pean esmalt endale sõnastama, mida see eriala endast kujutab,“ selgitab Helena ja lisab: „Muidugi oli mul endal ka põnevam koolipäev. Lisaks sain endale uue sõbra.“
Kuidas tudengivarjuks tulla?
- Leia huvipakkuv eriala ja broneeri sobiv aeg.
- Oota, kuni tudeng sinuga ühendust võtab.
- Pane valmis küsimused, julge neid küsida ja uuri varjupäeva jooksul välja kõik, mis suudad, ülikooli, õppimise ja tudengielu kohta.
- Anna tagasisidet.
- Vajadusel korda.
Loe rohkem ja broneeri aeg siin: tagasikooli.ee/tudengivari-opilane