Igal aastal tekib mitmetel teadlastel arvamus, et reaalses elus toimuvad hindamisprotsessid pisut teistmoodi, kui näeb Eestis ette uurimistoetuste raha jagamise ametlik kord, nendib Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi professor Peep Palumaa.
Hiljuti tekkinud debatis Eesti teaduse rahastuse üle kirjeldab Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur (ETAg) hindamisnõukogu1 (HN), kuidas jagatakse Eestis uurimistoetuste raha. Artiklis antakse väga hea ja täpne ülevaade kehtivatest seadusaktidest ja põhimõtetest, kuidas teadusprojektide taotlusi peaks hindama ja otsuseid langetama. Kahjuks tekib aga igal aastal mitmetel teadlastel arvamus, et reaalses elus toimuvad hindamisprotsessid pisut teistmoodi.
Kuna taotluste ja retsensioonide andmebaas on ETAg-is tavateadlastele kättesaamatu, siis on kahjuks võimatu teha ülevaadet kõigi taotluste hindamisest. Kuna autoril on siiski olemas täielik ülevaade ühe konkreetse taotluse hiljutise hindamise menetlemisprotsessist, on meil võimalik heita põgus pilk ühele reaalsele menetlusele.
Loomulikult mingeid üldistusi me ühe taotluse põhjal teha ei saa, kuid ühtegi konkreetset näidet ei saa ega tohi me ka ignoreerida, sest ETAg-i hindamisprotseduur peaks olema ühetaoline kõigi taotluste puhul.
Taotlus PRG744
ETAG-ile esitati 2019. a taotlusvoorus personaalse rühmagrandi taotlus, mis vastas igati formaalsetele nõuetele ja registreeriti ETAg-is koodiga PRG744. Taotlus läks hindamisele ja vastavalt reglemendile organiseeris HN ja selle moodustatud ekspertkomisjon taotlusele kolm retsensiooni, mille alusel koostati koondhinnang. Kogu materjal edastati taotlejale 2019. a. detsembri alguses enne lõppotsuse vastuvõtmist.
Retsensent 1
Alustame hinnangute lugemist ja arutelu retsensioonidest, sest need on aluseks HN poolt antavale koondhinnangule. Asudes retsensioone lugema, võis tõdeda, et Retsensent 1 hindas taotlust kõigis hinnatavates punktides äärmiselt positiivselt, kiites innovatsioonilisi ideid ja uudset metoodilist lähenemist ning pidas taotluse ambitsioonikate eesmärkide saavutamist Taotleja varasemaid saavutusi arvestades täiesti realistlikuks.
Taotleja CV-d pidas Retsensent 1 muljetavaldavaks (impressive) ja leidmata ühtegi vasturääkivust või eksimust andis Retsensent 1 taotlusele kõigis hinnatavates punktides maksimaalsed hinded "5".
Retsensent 2
Asudes lootusrikkalt lugema Retsensent 2 retsensiooni, kohtas Taotleja oluliselt erinevat arvamust. Vastavalt ETAG-i hindamisjuhendile peab Retsensent andma hinnangu taotluses planeeritavate uurimismetoodikate asjakohasuse ja potentsiaalsete probleemide kohta. Retsensent 2 on taotluse metoodika hindamisel väga kriitiline ja heidab oma hinnangus korduvalt ette ESI MS kui tema arvates mittekvantitatiivse ja ebakohase metoodika valikut taotluses ja alandab selles punktis vastavalt hinnet taotlusele tasemele "3". /--/
Artikkel tervikuna loetav portaalist Novaator.err