Peeter Ross, e-tervise professor | Foto: Karl-Kristjan Nigesen

Üle ühe aasta kestnud koroonapandeemiast kirjutades peaks eeldama, et saame teha kokkuvõtted selle globaalse haiguse tekkest, ravist ja ennetamisest. See eeldus tuleneb meie viimaste aastate hinnangust uute tehnoloogiate võimekusele. Kuid neid ridu kirja pannes ei ole meil veel lõplikku selgust üheski nendest aspektidest. Uus viirus on üllatanud kogu maailma, sealhulgas ka teadusmaailma, ja jätnud meid tänaseni ettearvamatusse olukorda.

Üle maailma takistamatult leviv viirus koos meditsiiniliste ja sotsiaalsete tüsistustega näitab meile seni tervishoiuga seotud teadustöö piire. Kui haigustega toime tulemiseks oleme viimastel kümnenditel toetunud meditsiiniteadustele, siis nüüd avanesid täiesti uued viiruse levikuga seotud uurimisvaldkonnad.

Neist olulisimad lisaks immunoloogiale, epidemioloogiale ja teistele biomeditsiini valdkondadele on materjali- ja ehitusteadus, sest meil on vaja teada nii seda, millised materjalid viiruse levikut tõkestavad, kui ka seda, kuidas peaks ehitisi planeerima, et ruumijaotuse ja ventilatsiooniga tagada ohutu keskkond. Samuti on osutunud möödapääsmatuks juhtimise ja logistika uurimine, sest pandeemia tingimustes on otsustel mitte järjestikune, vaid väga erinevatesse valdkondadesse ulatuv hargnev mõju – otsus ühiskond sulgeda mõjutab kaugeltki mitte ainult majandust, vähemalt sama ulatuslik on mõju ühiskonna toimimisele. Nende mõne valitud näite taustal on andme- ja teabeteadus – valdkonnad, mida oleme harjunud viimasel kahel aastakümnel pidama Eesti pärusmaaks. Ometi näitab viirus meile ka siin koha kätte.

Ülal loetletud valdkonnad on kõik meie ülikooli pärisala. Koroonapandeemia on toonud meid üllataval kombel järsku tervishoiu eesliinile. Viiruse leviku tõkestamisel ja ravi planeerimisel vaadatakse tehnoloogiate poole, mis on muutnud kardinaalselt meie igapäevaelu.

Eri tehnoloogiate mõju hindamiseks on vajalikud kättesaadavad digiteeritud ja usaldusväärsed teaduslike meetoditega kontrollitud andmed. Andmete panemisel õigesse konteksti saame vajaliku teabe otsuste tegemiseks. Digitaalsed tervise ja meditsiiniga seotud andmed on aluseks andmete analüüsile, nende andmete jagamisele partneritega ja uute digiteenuste loomisele. Need kolm valdkonda on tervishoiutehnoloogiate teadus- ja arendustöö aluseks.

Vaatame mõnda näidet tervishoiutehnoloogiate edulugudest ja tagasilöökidest pandeemia ajal.

Koroonaviiruse kiire levik tõi kõige esimesena välja vajalike andmete kättesaadavuse kiiruse ja usaldusväärsuse olulisuse. Esimestel viiruse leviku kuudel valitses nakatunute statistikas täielik segadus, mis kestab mõnes riigis tänaseni. Eesti oma suhteliselt hajutatud e-riigi arhitektuuriga sai viiruse statistika korda vaid mõne nädalaga. Eri andmebaaside vahelise uue andmevoo arendamine sai kiirelt võimalikuks tänu standardiseeritud andmevahetuse olemasolule.

Uute teenuste rakendamise osas saame nii Eestis kui laialdaselt üle maailma esile tuua kaugteenuste väga kiire kasutuselevõtu. Eesti kontekstis on e-vastuvõttude ja teiste e-teenuste rakendamiseks olemas nii tarkvara, turvalised suhtluskanalid kui ka riistvara. Varasemat ulatuslikumat kasutust takistanud administratiivsed piirangud korralduslikul tasandil suutsid tervisekassa ja sotsiaalministeerium samuti kõrvaldada.

Väga huvitavaks edasiseks uurimisvaldkonnaks on e-teenuste kasutamine pandeemia järgselt. Eesti ja teiste riikide kogemus näitab, et pärast ühiskonna avanemist kiputakse kiiresti tagasi minema vanade teenuseviiside juurde, kuid siin peaks kindlasti saavutama tasakaalu, et kaugvastuvõtud või -diagnostika ei kaoks administratiivsete või tehnoloogiliste takistuste taha. Praegu on uute kaugteenuste väljatöötamist aktiivselt toetamas tervisekassa, samuti on mitmed meie ülikooli toetusel alguse saanud idufirmad jõudnud teistesse riikidesse.

Kõige keerulisem olukord on andmeanalüüsi valdkonnas. Koroonapandeemia seljatas mõne kuuga lootused tehisintellekti suurest potentsiaalist tervishoius. Tehisintellekt, millele on omistatud väga kõrged võimed, ei osanud kõige elementaarsemalgi moel ette ennustada pandeemia puhkemist ja ulatust ega aita meid oluliselt ka täna selle haiguse edasise käitumise prognoosimisel. See on meile väga otsene tagasiside, et senised tehisintellekti arendamise meetodid tervishoius ei tööta. Käesolev artikliformaat ei võimalda põhjuseid sügavamalt analüüsida, kuid terviseandmete uurijaid peaks olukord kindlasti innustama vaatama arvutustehnika kasutamist tervishoius teiste nurkade alt ja laiema ulatusega. Seni levinud arusaam, et rohkem digiandmeid annab rohkem lisaväärtust, ei ole õige, ning tervist mõjutavaid muutujaid on palju rohkem, kui seni arvatud. Samuti on muutujate vahelisi seoseid andmete ja teabe uurijate jaoks kirjeldatud seni ebapiisavalt.

Tehnikaülikooli unikaalne võimalus on siit minna edasi erinevate erialade vahelise koostööga ja eesmärgiga kasutada mitmesuguseid tehnoloogiaid tervisemurede lahendamisel. Seda nii andmeanalüüsi kui ka uute e-teenuste arendamisel.