Rektor professor Tiit Land rõhutas, et ülikoolis on tehtud head tööd teaduse konkurentsivõime kasvatamisel. Nii teaduse publitseerimine kõrgetasemelistes teadusajakirjades (Q1) kui ka kaitsmisele jõudvate doktorantide arv on jätkuvas tõusutrendis. Samas on ka suuri väljakutseid nagu tudengite väljalangevuse vähendamine ning akadeemiline järelkasv, eriti just eestikeelne. „Ees ootab pikaajaliste strateegiliste sihtide seadmine. Peaksime harjutama ennast mõttega, et nö rahulikku muutusteta aega pole põhjust oodata. Aeg nõuab pidevat ajaga kaasas ja isegi sellest ees käimist,“ märkis rektor.

Rektoraadi strateegiabüroo juhataja Kaja Kuivjõgi tegi kontsentreeritud ülevaate ülikooli olulisemate näitajate hetkeseisust aasta 2022 seisuga. Kõikide näitajatega saab tutvuda SMART-keskkonnas nii ülikooli kui ka teaduskondade tasemel tõekiibi vahendusel. Kaja Kuivjõgi tõi välja ka ülikooli uurimisrühmade ja õppeprogrammide erinevad mustrid – ülikooli uurimisrühmad ja õppeprogrammid võivad olla diametraalselt erinevad.

Ülikooli finantsjuht Madis Margus vaatles instituutide toimimismudeleid läbi tulude-kulude prisma. Ta rõhutas, et pole üht head mudelit, kuid mitmekesisus tulubaasis aitab maandada erinevaid riske õppe- ja teadustegevuse volatiilsete kulude puhul.

Rahvusvaheliste suhete juht Reijo Karu tutvustas viimase viie aasta rahvusvahelise profiili muudatusi. Kaja Kuivjõgi tõi välja ka väljakutsed, kui märkis ära ülikooli kõrgema skooriga riskide maandamistegevuste visa edenemise.

Õppeprorektor Hendrik Voll tõi 2022. aasta eduloona välja õppearendusfondi käivitamise. Tekkis ressurss olulisi teemasid suunata ja EuroTeQ õppevaldkonna koostöö uuele tasemele tõsta, seda nii projekti- ja probleempõhise õppe kui ka virtuaalse mobiilsuse valdkonnas.

Ettevõtlusvaldkonna edulooks 2022 aastal võib lugeda ettevõtlusprorektori portfelli kapitaalset ümberkorraldamist.

Ettevõtlusprorektor Erik Puura sõnul on 2023. aasta suurimad väljakutsed koostöö tugevdamine ülikooli strateegiliste ettevõtluspartneritega, intellektuaalomandi teema tugevam teadvustamine ülikoolis ja koolituskursuse koostamine ning käivitamine, samuti ettevõtliku ülikooli kommunikatsiooni sihipärane korraldamine erinevatele sihtgruppidele, eelkõige ettevõtjatele.

Teadusprorektor Tiit Luki sõnul on prioriteet number üks aastal 2023 instituutide ja teaduskondade vahelise koostöö suurendamine. See tagab kõrgema teaduse kvaliteedi ja loob ülikoolis suurema ühtsustunde.

Kaks põnevat paneeli

Peale üldist ülevaadet said aastaseminari osalised jälgida kaht põnevat paneeli: dekaanide paneeli tudengite väljalangevuse teemal, mida modereeris prof. Toivo Tähemaa ja energiamajanduse paneeli, mida modereeris prof. Erkki Karo. Tudengid olid oma ootused väljalangevuse vähendamiseks põiminud videosse.

Dekaanide paneelis laekunud rohketele küsimustele kogutakse vastused ja jagame neid hiljem ka siin.

Energiamajanduse paneeli külalistest viskas VKG juht Ahti Asmann TalTechile kinda ning kutsus üles koostama soovitusi riigi energiamajanduse teekaardile.

Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi programmijuht Reeli Kuhi-Thalfelt tõi välja olulise aspekti õppekavade muutmiseks selgema erialalise sihituse suunas, et vastata täpsemalt sisseastujate profiilidele.

Põneva päeva lõpetas stand-up koomik Popov ning seejärel kutsus rektor Tiit Land kõiki muljeid vahetama tänu-vastuvõtule.

Rektor Tiit Land tänas ka kõiki teaduskondi ja mitteakadeemilisi üksuseid nende panuse ning rektoraadi strateegiabürood aastat kokkuvõtva seminari korraldamise eest.

Rõõm tänuüritusel

Tänuüritusel kommenteeris õppeprorektor Hendrik Voll, et „…rõõmustasin väga ka selle üle, et Inseneriteaduskonna nominaalajaga lõpetamine tõusis esimest korda üle 50%. 2022. aastal väärib märkimist erakordne huvi eksami- ja olümpiaadikooli riigieksamite tasuliste kursuste vastu, kus osales ligi 1600 kooliõpilast“.

2023 aasta suur prioriteet on Volli hinnangul õppekavade kaasajastamise käivitamine ja elluviimine. Selle raames peab üle vaatama nii õppekavade kui ka ainete ülesehituse, samuti õppekavade sisehindamise protsessi, mis samuti haakub eelnevaga. Väga kõrge prioriteetsusega on EL rahastusmeetmest maksimaalse kasu saamine.

Kokkuvõtteks rõhutasid nii emeriitrektor Jaak Aaviksoo kui ka mitmed instituutide direktorid, et selline aastaseminar polnud maha visatud aeg, vaid andis väga hea ülevaate Tehnikaülikooli hetkeseisust – sellist seminari võiks pidada igal aastal ja sellest arendada kokkuvõtva aastasündmuse.

Aastaseminari ülekannet saad järele vaadata SIIT.
Seminari slaidid