Kalle Pirk, Põlevkivi kompetentsikeskuse juhataja | Fotod: Dmitry Matveev

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land tõdes, et oleme põlevkivi ümber mõtestamas, ja rõhutas vajadust kasutada meie inimeste teadmisi Ida-Virumaa arengu tagamiseks.

Tehnikaülikooli professor Alar Konist esitles uurimistööd, mis keskendub põlevkivi poolkoksist sobiliku adsorbendi saamisele. „Loodetavasti viib uuringus saadud teadmine poolkoksimägede taaskasutamiseni, mis parandab keskkonna seisundit ja on majanduslikult kasulik,“ sõnas Konist.

Keskkonnaküsimused olid ka keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kaupo Heinma ettekande fookuses. „Jäätmed on ressurss, kui need on liigiti kogutud ja neid on võimalik ringlusse võtta,“ ütles Heinma ja jätkas jäätmekäitluse väljakutsetega. Näiteks plastpakendite puhul on probleemiks nii eri liikide paljusus kui ka asjaolu, et kasutatavad materjalid sisaldavad hulgaliselt lisaaineid, mis ei tohiks väärtusahelas edasi liikuda.

„Ida-Virumaa on üks maailma jäätmeterikkamaid piirkondi,“ nentis Erik Puura, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi külalisteadur. Ta tõi välja, et mõistete „aheraine“, „tuhk“ või „poolkoks“ taga ei ole üheselt defineeritud koostist ja omadusi, kuid nende ladestute näol on tegemist võimalike maardlatega, mille uurimisel peaksime kasutama süsteemset lähenemist ja lähtuma samas ettevõtjate huvidest.

Intrigeeriva pealkirjaga ettekandes „Plastijäätmed ringlusse, mitte ahju“ käsitles Viru Keemia Grupi arendusdirektor Indrek Aarna koos Kiviõli Keemiatööstusega läbiviidavat arendusprojekti Waste2Oil ja tõi näiteid teistes Euroopa riikides arendatavatest tehnoloogiatest. „Eestis on vajadus plastijäätmete keemilise ringlussevõtu lahenduse järele, et täita Euroopa Liidu ringmajanduse eesmärke,“ märkis Aarna ja kinnitas, et vastav tehas on võimalik rajada Ida-Virumaale juba aastaks 2026.

Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals tutvustas ettevõtte teekonda üleminekul ringmajandusel põhinevaks keemiatööstuseks. Näiteks juba järgmisel aastal hakatakse taaskasutama ligi 20% Rootsis aastas tekkivate vanarehvide mahust. Eestis on olemas põlevkivitööstuse pürolüüsiseadmed ja konkurentsivõimeline kompetents. Eesti Energia plaan on rajada tehased, mis töötlevad pürolüüsiseadmete toodangu sobivaks toormeks teistele keemiatööstustele. „Me lahendame Euroopas olulist probleemi,“ rõhutas Vals.

Põlevkivi kompetentsikeskuse kütuste tehnoloogia teadus- ja katselabori vanemteaduri Hella Riisalu ettekanne andis ülevaate mööblitööstuse polümeersete jääkide koospürolüüsi võimalustest. Uuringu läbiviimisel oli aluseks plastijäätmete koospürolüüsi meetod, mille labori uurimisrühm vormistas 2018. aastal kasuliku mudelina. „Kuigi õli ja gaasi saagised erinevad olenevalt lähtematerjalist, võib öelda, et kõiki uuringus kasutatud materjale on võimalik pürolüüsitehnoloogiaga ringlusse võtta,“ resümeeris Riisalu uuringu tulemused.

Päeva teises osas toimunud diskussiooni osalised nentisid, et täna on meil veel hulgaliselt materjali, mis ei jõua ringlusse, seetõttu on oluline igal tasandil sorteerimine ja liigiti kogumine. Siiski jääb pakendite sorteerimisliinilt üle materjal, mis ei sobi mehaaniliseks ümbertöötlemiseks.

Eesti Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann märkis: „Pakendite plastist enamus alles otsib oma eesmärki, nii et väga hea, kui selle saab pürolüüsi kasutades ringlusse võtta.“ Kaupo Heinma rõhutas: „Keemilisel ringlussevõtul on kindlasti oma koht, seejuures peavad olema täidetud kõik vajalikud kriteeriumid.“ Ettevõtete esindajad kinnitasid keemiatööstuste laialdast huvi plastijäätmete pürolüüsiõli kasutamise vastu ja viitasid ka selles valdkonnas kasvavale konkurentsile. Sellest võitjana väljumiseks peame tegema riigisiseselt igakülgset koostööd.

Põlevkivitööstuse tuha ja poolkoksi võimalikku kasutamist vaagides leiti, et ei ole mõtet seda materjali eksportida. Erik Puura nentis: „Positiivset kogemust on küll vähe, kuid õigem oleks need ressursid ikka kohapeal väärindada.“

Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht küsis panelistidelt ootusi haridusele ringmajanduse valdkonnas. Leiti, et õppekavadesse on vaja lisada ringmajanduse aspekte ning siduda õppeprotsessi ka ettevõtted. Vajalikud on uutmoodi mõtlevad disainerid, majandusinimesed ja insenerid, samuti inimesed, kes veavad koostööd ja juhivad meeskondi. Motiveeritud õppurite ja töötajate leidmiseks peab aga kohapeal olema EDUKAS tööstus, kus on huvitavad ja perspektiivsed ideed ning võimalus lahendada ära ringmajanduse probleemid.

„Uute tehnoloogiate jõudmine paberilt tööstusesse on võtmekoht, mida lahendada teadusasutuste, riigi ja ettevõtetega. Ida-Virumaa on parim koht sellisteks lahendusteks,“ võttis päeva kokku moderaator, TalTechi Targa linna tippkeskuse partnerlussuhete ja strateegia juht Einari Kisel.

Konverentsi korraldamist toetas Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond. Konverentsi ettekanded ja diskussioon on järelvaadatavad, täpsem info kompetentsikeskuse kodulehel www.pkk.ee