Uus Eesti algupärane standard EVS 940:2019 „Põletatud põlevkivi plastitööstusele. Spetsifikatsioonid ja vastavuskriteeriumid“ võimaldab hakata kasutama põlevkivituhka plastitööstuses.
Anu Nuut, intellektuaalomandi ekspert, TalTechi Virumaa kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskus
„Standardiseeritud põlevkivituha kasutamine plastide tootmisel on väga oluline samm põlevkivituha kasutamise ja plastitööstuse arengu seisukohalt tervikuna. Tegu on esmakordse sammuga maailmas. Siit edasi on ettevõtjal võimalik saadavat toodet eksportida ilma, et tekiks liigseid küsimusi toote kvaliteedi osas,” selgitas Ati Profiil OÜ tegevjuht ja Eesti Plastitööstuse Liidu esimees Ivar Viira.
Eesti Energia AS energiakaubanduse primaarenergia osakonna tehnoloogi Arina Koroljova sõnul on põlevkivituhk põlevkivitööstuse kõrvalprodukt ja sellest tingituna ei pruugi tuha kvaliteet turul olemasolevatele standarditele vastata. „Ilma standardita ei saa tootja praktiliselt materjali turule lasta ega klient osta. Standardimine võimaldab tuhka ametlikult tootena kasutada, millega suurendatakse tuha kasutamise koguseid,“ selgitas Koroljova.
Standardis on esitatud nõuded põletatud põlevkivile ehk põlevkivituhale, katsetingimused ja normväärtused, proovide võtmise kord ja ülesannete jaotus vastavushindamisel. Tootja ülesanne on tootmisohje ning tehasest või laost võetud proovide lisakatsetamine. Akrediteeritud sertifitseerimisasutuse ja laboratooriumi ülesandeks vastavushindamisel on tehase ja tema tootmisohje esmane ülevaatus, esmased tüübikatsetused ja iga-aastane järelevalve. Kui toode vastab nõuetele, väljastab sertifitseerimisasutus sertifikaadi ja tootja koostab vastavusdeklaratsiooni.
Uue ettepaneku põlevkivituha standardi koostamiseks esitas Eesti Energia AS. Eesti Standardikeskuse juures registreeritud ja TalTechi Virumaa Kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskuse koordineerimisel tegutsev tehniline komitee EVS/TK 57 võttis põlevkivituha standardi koostamise oma tööprogrammi ning moodustas töörühma. Standardi koostaja rolli võttis enda peale Tanel Tuisk tehnikaülikooli sertifitseerimisasutusest. ■
Standardimine ja TalTech
Standardimise tehniline komitee EVS/TK „Põlevkivi ja põlevkiviproduktide töötlemine“ loodi 2015. aastal Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskuse juurde. Tehnilise komitee toel on Eesti Standardikeskuses avaldatud kokku üheksa standardit.
Lisainfo: www.pkk.ee
Põlevkivituhk ja TalTech
Eestis tekkis 2018. aastal põlevkivitööstuses 9,4 miljonit tonni tuhka, millest vaid 1,9% ehk 175 000 tonni taaskasutati. Peamine takistus oli asjaolu, et kuni 2020. aastani tuli põlevkivituhka käsitleda ohtliku jäätmena ja selline jäätmestaatus raskendab oluliselt tuha taaskasutamist võrreldes tavajäätmetega. Tuhkade ohtlikuks liigitamine tuleneb piirmäärasid ületavast lubja (vaba CaO) ja kristallilise kvartsi (SiO2) sisaldusest.
Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste 2019. aastal tehtud „Põlevkivituhkade ohtlikkuse uuring“ (mille läbiviimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus) tõestas, et põlevkivituhad ei eristu negatiivselt kivisöetuhkadest. Teadlaste kollektiiv jõudis järeldusele, et kuna EL-is puudub ühtne metoodika HP14 hindamiseks ja lähtudes Euroopa Komisjoni soovitustest ning arvestades lähiriikide praktikat (nt Soome), on otstarbekas lähtuda ohtliku omaduse HP14 hindamisel arvutusmetooditest. Arvutustulemuste põhjal, mis põhiosas arvestavad raskmetallide sisaldustega, ei ole põlevkivituhad keskkonnaohtlikud.
