Näiteks registreeriti sadamates ja avamerel biotsiidi TBT märkimisväärne saaste ning saasteained, mis sattusid merevette kütuse põletamise ja võimalike õlilekete tulemusel. Kaadmiumi ja elavhõbedat on enim madalaveelistes piirkondades ranniku lähedal. Pliid leiti rohkem rannikult eemal.

 Tehnikaülikooli teadlastest osalesid projektis Hazless Ivan Kuprijanov, Germo Väli, Taavi Liblik, Urmas Lips, Natalja Kolesova ja Inga Lips.

 Ohtlike ainete leviku analüüsimiseks rakendasid teadlased numbrilist modelleerimist. Samuti analüüsiti ajaloolisi seireandmeid. Ka tehti mitmesuguseid katseid mereselgrootutega. Näiteks uuriti kirpvähkide paljunemishäireid, kuid teadlased soovivad uuringuid jätkata ning analüüsida edaspidi limuseid ja koorikloomi.

 Kogutud andmete kohaselt Soome lahe idaosa hea keskkonnaseisundi kriteeriumitele ei vasta. Samas, pikemas perspektiivis on võimalik olukorda parandada vähendades järk-järgult neid kahjulikke heitmeid, mis sisenevad merre läbi atmosfääri ja jõgede. Samuti suurendaks Soome lahe merekeskkonna puhtust jääkreostuse mitmekülgne seire koos reostuse kõrvaldamisega tööstuslikes piirkondades, sadamates ning ajalooliste vrakkide ümbruses.

 Tehnikaülikooli teadlased on nõustanud riigiasutusi, et Eesti oskaks paremini hinnata merekeskkonna seisundit ning seda ka parandada. Projekti tulemused esitati ka erinevatel konverentsidel ja töötubadel, näiteks Soome lahe loodusteaduste päevadel (Gulf of Finland Science Days), Balti merepäeval (Baltic Sea Day) ja Balti mereteaduste kongressil (Baltic Sea Science Congress). Mitmetes koolides korraldati seminare kahjulikest ainetest merekeskkonnas. Avaldati mitu teaduslikku ja populaarteaduslikku artiklit. 2020. aastal oli COVID-19 pandeemia tõttu viivitused teadustöös, ning projekti viimases etapis, peale sõjalise agressiooni algust Ukraina vastu, koostöö Venemaa asutustega peatati.

 Lisainfo
dr Ivan Kuprijanov
TalTechi meresüsteemide instituut
ivan.kuprijanov@taltech.ee
tel 620 4342