“Tegelikult peavadki meie lõpetajad olema need inimesed, kes on läbi teinud tootearenduse protsessi: on disaininud, valmistanud ja katsetanud uusi materjale, mõelnud, kus ja kuidas neid kasutada ja oskavad need ka päriselt tooteks vormida,” ütleb TalTechi professor Jaan Kers.

Uus elu jäätmetele: tulekul tekstiilijäätmete ümbertöötlemistehas

Euroopa ja kogu maailm seisab silmitsi tõsise väljakutsega: kuidas ise oma jäätmetega hakkama saada? Tekstiilijäätmete osas on praegu levinud praktika, et need kogutakse kokku ja saadetakse mujale ümbertöötlusele. “See pole jätkusuutlik. Tegelikult peaks iga riik suutma oma jäätmetega ise toime tulla,” rõhutab Kers.

Ta lisab, et  täna on olemas tehnoloogiad, millega saab puuvillaseid materjale lahustada ja tselluloosist uuesti uusi kiude toota.

See tähendab, et ka keerulisemad, segakiududest rõivad, näiteks teksad, milles on nii puuvilla kui ka polüestrit, saab ümber töödelda kvaliteetseks toormaterjaliks. “Puidutööstuse tehnoloogiast saab siingi õppida. Kasepuidust on näiteks juba ammu tehtud lahustuvat tselluloosi ja sellest uusi tekstiilkiude. Umbes üheksa aastat tagasi lahendas Aalto Ülikool puuvillakiudude ringlussevõtu Ioncell-F tehnoloogiaga,” toob Kers paralleeli.

Moetööstuse tulevik? Puit rõivaks

TalTechi spooni ja vineeri teadus- ja arenduskeskus loodi 2018. aastal ja sellel oli väga selge eesmärk. “Soovisime pakkuda teadus- ja arendustööks piloottehast, kus oleks võimalik välja arendada uusi materjale ja katsetada tehnoloogiaid alates toorme eeltöötlusest kuni reaalse toote valmistamiseni välja. Spooni ja vineeri T&A labor on just selline koht, kus ümarpuidust saab luua täiesti uusi materjale,” räägib Kers.

TalTechi puidutehnoloogia laboris tehakse maailma mõistes väga innovaatilisi asju. Üks näide on koostöö ettevõttega Raiku: koos arendati välja õhukesest puidulehest keerdvedrud, mida saab kasutada pakendite pehmenduseks. “Katsetasime, kui palju tsükleid vedru kokkusurumist talub, enne kui oma elastsuse kaotab. See on oluline just pakendite korduskasutuse seisukohalt,” räägib Kers.

Aga veelgi üllatavamad on puidu kasutamise võimalused moetööstuses. “Meil on laboris võimalik spooni treida nii õhukeseks kui 0,3 mm. Selline puiduleht paistab juba valguse käes läbi ja sobib hästi ka moevaldkonna toodeteks,” ütleb Kers. Juuni alguses kaitsti meie “Puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia” magistriõpepkaval ka vahva magistritöö teemal “Õhukese haavaspooni kvaliteedi ja treimisparameetrite täiustamine” Kaur Tootsi poolt.

Briti eksperimentaalne moebränd Vollebak näiteks on loonud õhukestest puidulehtedest jaki, mis koosneb 250 000 laseriga lõigatud puidulehe tükist. Ka TalTechis kasutatakse laserlõikuse tehnoloogiat, mis võimaldab spoonilehtedest täiesti uusi tooteid välja mõelda.

Väga oluline on ka spooni kuivatusprotsess: “Kui spoon on liiga niiske, võib see hakata hallitama. Kui aga liiga kuiva spooni liimida ja kuumpressida vineeriks, siis tekivad kvaliteediprobleemid. Laboris töötame välja optimaalseid kuivatusprotsesse erinevatele puiduliikidele ja spoonipaksustele.”

Puidust moekaubad pole ainult välismaa teema: TalTechi vilistlased on tootmisse toonud puidust kikilipsud, pintsaku taskurätiku ja puidust prilliraamid. Professor Kers kiidab Karl Annuse loodud puidust prilliraame, mida armastavad kanda ka Eesti tuntud inimesed, sealhulgas TalTech emeriitrektor Jaak Aaviksoo.

Inseneri loovus ja praktiline oskus: mida TalTechis õpitakse?

Mis siis teeb puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia magistritasemel õppimise eriliseks? “Meie tudengid ei õpi ainult teooriat. Nad käivad läbi materjali katsetamise, prototüüpimise ja tooteni jõudmise kogu protsessi,” rõhutab Kers.

Igal aastal kavandatakse  ja tehakse kursuse ajal mitmeid toote prototüüpe ka päriselt valmis.Näiteks puidu suunal valmib üks on mööbliese ja üks pehme mööbli toode. “Viis meie disainitud diivanit on praegu kasutusel tehnikaülikooli ruumides. Viimane toode  on U-kujuline kõrgete külgseintega kaheistmelise diivaniga, mille tagaosa on varustatud laudadest seljatoega, et pakkuda kasutajale privaatsemat ja hubasemat töökohta,” kirjeldab ta.

Tekstiili suunal valmivad erinevad rõivad ning eriilmselised tekstiiltooted. Aegade jooksul on valminud nii pesukollektsioone, kotikollektsioone kui ka militaartooteid (magamiskotid, telkmantlid jm) ja moerõivaid. Üliõpilased saavad osaleda ka reaalsete ettevõtete arendusprojektides.

Üks oluline põhimõte kogu õppetöös on ökodisaini põhimõtete ja materjalide elutsükli mõistmine. “Tänapäeval ei piisa sellest, et toodetakse lihtsalt midagi uut. Tuleb arvestada kogu elukaart: kuidas materjal tekib, kuidas seda kasutatakse ja mis temast saab pärast kasutuse lõppu,” rõhutab Kers.

Sellise mõtteviisi saavad TalTechi materjalitehnoloogia bakalaureuse õppekava üliõpilased kaasa juba esimesest aastast: “Alates maavaradest ja esmastest ressurssidest kuni ehitusjäätmete ja keeruliste komposiitmaterjalide taaskasutuseni välja – see kõik on õppeprotsessi sees,” kinnitab Kers.

Avatud kõigile: õppima on oodatud väga erineva taustaga inimesed

Mis aga võib huvilisele kõige olulisem olla – puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia eriala õppimine magistritasemel ei eelda eelnevat inseneriharidust ega sügavaid tehnilisi eelteadmisi. “Meil on õppinud ka inimesed turundus- ja personalitaustaga. Kõige olulisem on huvi ja soov midagi uut luua,” kinnitab Kers.

Kuigi õppimine toimub päevaõppes, on see paindlik: osa aineid saab läbida e-õppes, mitmed tootearendusprojektid tehakse tiimitööna ja tudengite on võimalus projektiõppeainetes  ise oma töökoormust planeerida. “Meie eesmärk on õpetada tudengile probleemide lahendamist, materjalide mõtestatud kasutust ja toodete kavandamist nii, et need oleksid jätkusuutlikud ja kergesti taaskasutatavad,” ütleb Kers.

“Sissejuhatus ringmajanduse kursuses on kaetud kogu tehnikaülikooli materjali- ja tehnoloogiavaldkond, alates maavaradest kuni ehitusjäätmeteni välja,” lisab ta.

Lisaks bakalaureuse- ja magistritaseme tudengitele toimetavad TalTechi laboris aktiivselt ka gümnasistid. Praktikume on läbi viidud näiteks Tallinna Reaalkooli, Rae Gümnaasiumi, Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Rocca al Mare Kooli ja Mustamäe Riigigümnaasiumi õpilastele.

“Meile on oluline, et noored juba varakult näeksid, milline potentsiaal on materjalitehnoloogias ja kuidas teadus saab päriselus uudsete materjalide ja toodetena rakenduse. See innustab paljusid hiljem TalTechi õppima tulema,” räägib Kers.

Tööstuse ootused ja tuleviku väljakutsed

Eesti tööstuses on praegu suur vajadus materjalitehnoloogia spetsialistide järele. “Inseneri loov mõte on see, mida vajatakse, kuidas olemasolevat materjali kasutada paremini ja targemalt,” ütleb Kers.

Sama kinnitab kogu Euroopa Liit. “Tootmis- ja müügiettevõtted peavad koostöös tootjavastutusorganisatsioonidega täna tagama turule toodud müügipakendite, pandipakendi ja probleemtoodete (patareid, akud, vanad rehvid, autoromud, kodumasinad jne) kogumise ja ringlusessevõtu. Lähitulevikus peavad ettevõtted hakkama ka paljude teiste toodete (vanad rõivad, mööbel jt ) kasutuselt kõrvaldamisel  sellest tekkivaid jäätmeid kokku koguma ja materjale taaskasutama. TalTechi lõpetaja peabki olema see inimene, kes suudab kogu toote elukaare ja materjalide ringluse ette mõelda,” rõhutab professor.

Näiteks kasvab lähiaastatel vajadus uute tehnoloogiate järele, et töödelda ümber akusid, päikesepaneele ja muid kõrgtehnoloogilisi tooteid. Ka puidu hind on tõusuteel, mis tähendab, et puidupõhiste toodete ja jäätmete maksimaalselt nutikas kasutus muutub üha olulisemaks.

Miks tulla õppima just nüüd?

“Täna on täpselt see aeg, kus maailm vajab nutikaid ja laia silmaringiga materjalitehnolooge,” ütleb Kers. Uued materjalid, kombineeritud tehnoloogiad ja kasvav vajadus ringmajanduse järele loovad tohutult võimalusi.

“Me ootame õppima kõiki, kes tahavad muuta maailma kestlikumaks ja keskkonnateadlikumaks ning kellele meeldib asju ise katsetada ja luua,” kutsub Kers huvilisi üles.

Tule õpi puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogiat!

Tule saa reaalsed teadmised, et luua reaalseid lahendusi. Esita avaldus juba enne 3. juulit! 

Lugu ilmus 06.06.2025 portaalis Digigeenius.