Kui teadusartiklite autorite tunnustamine on saanud akadeemilises maailmas teada-tuntud praktikaks, siis kui tavapärane on teadusartiklite retsensentide tunnustamine?

Retsensentide tunnustamine on teadusmaailmas pigem uus trend, aga järjest rohkem teadusajakirju on seda tegemas. Retsenseerimine on selline "nähtamatu" tegevus, kuna retsensioonid on anonüümsed, nii et selles valguses on igati tore, et ajakirjad järjest rohkem ka retsenseerijaid tunnustavad.

Kuidas sai sinust retsensent ja kui kaua oled retsensenditööd teinud?

Olen artikleid retsenseerinud juba 17 aastat. Esimesed retensioonid kirjutasin doktorantuuri ajal aastatel 2004-2009. Minu doktoritöö juhendaja, kes ise oli rahvusvahelise teadusajakirja toimetaja, julgustas mind seda igati tegema, väites, et teisi kritiseerides õpin ka artikleid juba varakult läbi retsensendi pilgu vaatama ning ka enda vigu selgemalt nägema. 

Praeguseks kuulub artiklite retsenseerimine juba minu tavalise töönädala juurde, kuna retsenseerin aastas vähemalt 30-40 artiklit. Olen ka kaheksa erineva ajakirja toimetuskolleegiumi liige ning see roll eeldab, et olen valmis nende ajakirjade artikleid vajadusel retsenseerima.

Mida retsensenditöö ühele teadlasele annab?

Retsensenditöö võimaldab hoida püsivalt kätt pulsil kõige aktuaalsematel teaduslikel diskussioonidel ja pakub võimaluse neid ka omalt poolt suunata. Olen retsenseeritud artiklitest palju õppinud ning saanud ka täiendavaid ideid, kuidas enda artikleid paremini kirjutada ja milliseid vigu vältida.

Mida auhind Sinu jaoks tähendab?

Mulle on see sümboolse tähendusega auhind, mis näitab, et retsensentide rolli hinnatakse ja väärtustatakse. Minu enda jaoks oli see esimene selline auhind.

Retsensentidel on oluline panus teaduslike diskussioonide arendamisel maailmas ja kvaliteedikontrollis. Kuigi nende tegevus on nähtamatu, vajuks ilma selle vabatahtliku ja tasustamata tegevuseta teaduspublikatsioonide süsteem kokku.

Pälvisid silmapaistva retsensenditöö auhinna. Mis teeb Sinu hinnangul retsensendi töö tähelepanuväärseks?

Hea retsensent on põhjalik ja õiglane ning püüab autoreid aidata. Isegi kui artikkel pole avaldamiskõlbulik, on oluline anda detailset tagasisidet, et autorid saaksid aru, kuidas edaspidi uurimistöid paremini läbi viia ja kommunikeerida.

Autoritele tekitab kõige rohkem frustratsiooni see, kui retsensent ütleb, et artikkel ei kõlba kuhugi, aga ei selgita, miks. Hea retsensent on konstruktiivne ning ei kasuta retsensiooni kirjutamist omaenda pingete väljaelamiseks ega oma kitsa uurimisagenda või normatiivsete veendumuste läbisurumiseks. 

Hea retsensent püüab suunata artikli kommunikatsiooni sellises suunas, et kirjutatu võimalikult suurele lugejaskonnale kasulik oleks ning uurimuse tulemused võimalikult selgelt ka teadusmaailmale saaksid lahti seletatud. 

Varem sel aastal esitas Eesti Teadusagentuur professor Ringa Raudla ühes akadeemik ja professor Tiina Randma-Liivaga ka naissoost tippteadlaste portaali AcademiaNet.

AcademiaNet-i jõuab Eesti naisteadlaste paremik üksnes läbi Eesti Teadusagentuuri nominatsiooni. Portaali jõudvad teadlased peavad olema silmapaistva akadeemilise kvalifikatsiooniga ning iseseisva uurimisrühma juhi kogemusega. Kandidaatide esitamisel lähtuti teadlaste edukusest riiklike rühmagrantide taotlemisel ja positiivselt evalveeritud teadusasutuste ettepanekutest. Vaata lisa Eesti Teadusagentuuri veebist.