Näiteks on TikTok täis videoid, mille puhul on Tammeti sõnul üha raskem aru saada, kas see on päris või mitte. „Enamik efektseid asju, mis jätavad võimsa mulje, ei ole tegelikult päris,“ nentis Tammet.  Järgmine kontrast on see, et ehkki viimaste aastate areng on tohutu, ei suuda tehisintellekt paljusid asju veel teha – ja ilmselt niipea ka ei suuda. „Siin on palju põhjuseid, miks.“ 

Näiteks kihutas ilma juhita auto Saksamaa teedel juba 1980ndate aastate lõpus, aga vaatamata Elon Muski ja teiste promole ja pingutustele pole olukord täna ehk aastakümneid hiljem eriti parem. Tänased isesõitvad autod ja robottaksod saavad edukalt hakkama laiadel sirgetel maanteedel, kus midagi ootamatut juhtuda ei saa, aga mitte linnaliikluse keerulisemates tingimustes. „Seal jäävad robottaksod pidevalt hätta ja vajavad inimese sekkumist. Ühe ettevõtte kogemusel oli vaja inimese abi lausa iga 4-5 miili järel.“ 

On muidugi valdkondi, kus AI roll on tähtis, aga teisalt ei saa inimkond jätkuvalt AI peale päriselt loota. Tammet tõi välja, et maailmas valitseb ka teadlaste ja AI-ekspertide seas üha suurem vastuseis. On neid, kes näevad AI-ga seotud tulevikku väga tumedalt, teised väga optimistlikult – ning on ka neid, kes on kusagil vahepeal.  

„AI tapab meid varsti.“

E/acc versus decel? Kui esimene (effective accelerationism) tähendab suurt usaldust tehisaru võimaluste ja arengu suhtes, siis teine (lühend sõnast „decelerationist“) väljendab koolkonda, kes kardab, kuhu see pöörane tehisaru areng meid viib ja soovib protsessi aeglustamist. 

Üha enam kõlab ühiskonnas küsimus, kas AI on hea ja seda peaks kiirendama või on see halb, toob kaasa kohutavaid asju, nii et peaksime seda aeglustama? „Mõlema poolt on tugevaid argumente,“ tõdes Tammet, vihjates, et ta ise kaldub pigem e/acc poole. Seepärast huvitavad teda decel’i esindajate arvamused-põhjendused. „Näiteks üks decel’i teravamaid esindajaid Eliezer Yudkowsky on öelnud, et me oleme nii rumalad, et me ei kujuta isegi ette, kuidas tehisintellekt meid ära tapab.“ 

Üks suur kontrast on ka see, et ehkki AI peaks tooma kaasa suurt edu, siis mitmete teadusuuringute järgi seda siiski pole juhtunud. Uuringute järgi kasutatakse AI-d rohkem turunduses ja väga vähe tööstuses. Kasu kohta on öeldud, et natuke oli AIst kasu, aga mitte väga. Ühe hiljutise Taani uuringu järgi ei ole AI aga veel mingit majanduslikku efekti toonud. 

Küsimusele, kas AI pärsib või soodustab eesti keele arengut, nentis Tammet, et argumente on nii ühe kui ka teise poolt. „See, kas tehisintellekt soosib, sõltub sellest, mida me ise teeme, kui ise oleme targad, siis soosib, kui me ei käitu targalt, siis ei soosi.“

Kolm olulist mõtet Tanel Tammetilt

1) Praegune AI toob muutusi: kus ja kuidas, ei ole veel selge.

2) Praegune AI ei too kapitaalseid muutusi: vaja on luua uusi AI tüüpe

3) Ükskõik kuhu vaatad – tulevik on tundmatu. Eksperimenteerimine on seega hea mõte. 

TalTechi innovatsioonifestival 2025 toimub täna, 5. juunil ja kannab pealkirja: „Murrangulised tehnoloogiad: võimalused, ohud ja piirid“ keskendub uute tehnoloogiate rollile ühiskonnas, majanduses ja igapäevaelus. Päeva jooksul arutatakse tehnoloogiliste läbimurretega seotud võimalusi ja riske, tuuakse esile globaalseid trende ning arutatakse, kuidas Eesti võiks selles kiiresti muutuvas maailmas paremini kohaneda.  Valdkonna eksperdid ja teadlased käsitlevad tehnoloogia mõju ühiskonnale, keelele, andmete kasutamisele, superarvutite ja kiibitehnoloogiate arendamisele ning tutvustavad TalTechi süvatehnoloogilisi võimalusi.