Artikkel räägib sellest, millised tagajärjed on tehisintellektil praktilistele õigusküsimustele nagu näiteks vastutus, menetlus jms. Samuti võivad tekkida filosoofilised ja eetilised küsimused: kas tehisintellekti kasutamine on alati sobiv ja kuidas tulla toime tagajärgedega, mis avaldavad mõju inimõigusele? Tuuakse praktilisi näiteid Eestist ning arutletakse selle üle, milliseid küsimusi tuleks tehisintellektiga seotud seaduste loomisel ja rakendamisel esitada. Mõningaid õigusakte saab kohandada üsna lihtsalt, kuid teistega võib vaja minna uuenduslikku mõtteviisi.

„Antud artiklis andsime edasi TalTechi uurimisgrupi kogemuse meie Riigikantseleile esitatud kratistrateegia õigusliku osa ülesehitamisest ja tõime välja peamised eetilis-juriidilised dilemmad tehisintellektiga sobituva õigusruumi loomisel, lähtudes koos Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) ja advokaadibürooga Njord teostatud Eesti nn kratiseaduse väljatöötamiskavatsuse analüüsist ja eelmisel aastal ÜRO allasutuse UNESCO ja tema Rahvusvahelise Tehisintellekti Uurimiskeskuse (IRCAI) töös osalemisest. Leiame, et regulatsioonivajaduse üle otsustamisel tuleb lähtuda teatud põhimõtetest ja metoodikast ja hoiduda rutakatest otsustest ilma olulisi huvigruppe kaasamata ja õigusriiklust arvestamata,“ selgitab õiguse instituudi direktor Tanel Kerikmäe.

„Avaldatud artikkel on mulle oluline seetõttu, et ta kirjastati innovatsiooniliider Singapuri rahvusülikooli (QS 11) Tehnoloogia, Robootika, Tehisintellekti ja Õiguse Keskuse egiidi all ja peatoimetajaks oli Keskuse juhataja Dr Daniel Seng, kes on ilmselt üks juhtivamaid teadlasi tehnoloogiaõiguse valdkonnas. Planeerime keskusega jätkuvat koostööd ka projektitaotluste ja ühispublikatsioonide vallas,“ kommenteerib Kerikmäe.

Singapuri Õiguse Akadeemia ajakiri sisaldab juriidilisi artikleid Singapuri ja tavaõiguseteemadel. Igal aastal ilmub ajakirja eriväljaanne, kus avaldatakse artikleid, mis keskenduvad spetsiifilistele õigusvaldkondadele. Selle aasta erinumber keskendub tehnoloogiaõigusele. Katrin Nyman Metcalfi ja Tanel Kerikmäe artiklit saab lugeda siit.

TalTechi uurimisgrupp on kujunemas tehisintellekti õigusliku analüüsi juhtivaks keskuseks Euroopas ja nad on hiljuti avaldanud mitmeid kaalukaid uurimusi:

• Kerikmäe, T; Pärn-Lee, E (2020). Legal dilemmas of Estonian artificial intelligence strategy: in between of e-society and global race. AI & Society. 
• Kerikmäe, T.; Hamulák, O.; Pihl, H. M.; Müürsepp, P.; Kocharyan, H. (2020). Legal Person or Agenthood of Artificial Intelligence Technologies. Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum, 8 (2), 73−92.
• Kerikmäe, T.; Nyman-Metcalf, K. (2021). The Rule of Law and the Protection of Fundamental Human Rights in an Era of Automation. In: J.-S. Gordon (Ed.). Smart Technologies and Fundamental Rights (221−239). Brill. (Philosophy and Human Rights).
• Evas, T. (2020). Civil liability regime for artificial intelligence. The European Parliament's committee on Legal Affairs.
• Evas, T. (2020). European framework on ethical aspects of artificial intelligence, robotics and related technologies. Luxembourg: Publications Office.
• Antonov, A.; Kerikmäe, T. (2020). Trustworthy AI as a Future Driver for Competitiveness and Social Change in the EU. In: Ramiro Troitiño, D; Kerikmäe, T; de la Guardia, R.M; Pérez Sánchez, G.A (Ed.). The EU in the 21st Century Challenges and Opportunities for the European Integration (135−154). Springer. 
• Kerikmäe, T.; Troitiño, D. R.; Solarte-Vasquez, M. C. (2020). La Inteligencia Artificial, futuro, reto y necesidad. Inteligencia artificial: de la discrepancia regional a las reglas universales [Integración de percepciones políticas, económicas y legales]. Thomson Reuters.
• Kerikmäe, T.; Hoffmann, T.; Chochia, A. (2018). Legal Technology for Law Firms: Determining Roadmaps for Innovation. Croatian International Relations Review, 24 (81), 91−112. DOI: 10.2478%20/cirr-2018-0005.