Uda linna õpilased Saaremaal ja Kuressaare kolledžis

Esimesed Uda linna õpilased ongi juba lühiajalise ettevõtlusõppe „Põhjamaade Eesti ettevõtlus ja robootika“ raames Saaremaal külas – koostöö võimaldab mõlema riigi õpilastel süvitsi tutvuda teise maa kultuuri, igapäevaelu, traditsioonide, ajaloo ja loodusega ning luua pikaajalisi sõprussuhteid. Kui hariduslik koostöö sai alguse kohalikust riigigümnaasiumist, siis tänaseks on laienenud sõprussuhted ja tegevused ka TalTech Kuressaare kolledžisse.

Key, Next Innovation ettevõtte kaasasutaja: “Miks Eesti? Sest Jaapani ja Eesti inimesed on üsna sarnased, nii et tundsin, et me võiksime üksteiselt õppida ilma suurema stressita ja teha koostööd, et luua parem keskkond mõlemale”. Key soov on tugevdada kahe riigi vahelisi sidemeid, lähtudes ühiskondlikust ja kultuurilisest sarnasest aluspõhjast.

TalTech Kuressaare kolledž on samuti Next Innovation organisatsiooni partner – 14. augustil viisid kolledžist Virgo Tiidermann ja Karlo Hälvin programmi valitud Jaapani noortele läbi kaks töötuba:

1. Taastuvenergia töötuba: õpilased tutvusid vesinikuenergia, tuuleenergia ja päikeseenergia põhimõtetega ning osalesid praktilistes tegevustes.

2. Jootetööde praktikum: kuidas jootmine toimub? Jootmise tööriistade käsitlemine - kindla ja usaldusväärse elektrilise ühenduse loomine. Tutvustati jootmisprotsessi aluseid ja tehnikaid. Päeva lõpuks panid õpilased kokku vähendatud mõõdus tuulegeneraatori, mille nad võtsid endaga Jaapanisse kaasa.

Virgo 8-aastane abiline Steven-Arthur ütles, et teda üllatas see, et jaapanlased üldse siia, kolledžisse tulid: „See reis võis minna 100 või 200 eurot maksma. Naljalt siia tulla ei saa. Peab ikka kõvasti raha investeerima“! Veel arvas Steven, et jaapanlased õpivad siin ju inglise keelt, „Nad ju kuulevad, kuidas Mai nende jutu inglise keelde tõlgib. See on peaaegu nagu saadete vaatamine, kus on subtiitrid all“!

Küsimusele, mida sa räägiksid oma sõpradele sellest päevast, vastas Steven-Artur järgmiselt: „Et ma sain jaapanlastega tuttavaks ja et nad oskasid natuke inglise keelt. Ma arvasin kohe, et nad ei oska väga inglise keelt. Nad reisivad küll, aga inglise keelt nad ei räägi.“

Õpilaste päeva sisse mahtus veel ka kolledži ringkäik - tutvuti Tallinna tn 19 ajaloolise hoonega ning liiguti ringi riiklikult olulisel teadustaristul - Meretehnoloogia kompetentsikeskuses.

Kultuuride kohtumine: muljed ja kogemused

Esimesena väljendas oma arvamust Iroha, kelle sõnul oli tema varasem ettekujutus Eestist tugevalt seotud riigi IT-arenguga: „Olen alati arvanud, et Eesti on IT-arenguga riik. Pärast siia jõudmist ja nägemist, kuidas elektritõukerattaid saab igal pool nutitelefoni abil kasutada, mõtlesin, et see on väga erinev Jaapanist“. Yuna võrdles Saaremaad Tallinnaga: „Saaremaa kohta tundub mulle, et see on rohkem maal kui Tallinn“.

Asaka, kes samuti võrdles Saaremaad Jaapani väikesaartel kogetuga, tõi välja erinevuse elukvaliteedis: „Kuigi Jaapan on saarestik, on eluolu mandriosas ja väiksematel saartel märkimisväärselt erinev.  Väiksemad saared tunduvad Jaapanis ebamugavamad kui manner, kuid kui ma käisin Saaremaal, tundsin, et see ei ole ebamugav ja see on tore koht elamiseks“.

Iroha tunnistas, et Eestis viibimine andis talle uue vaate seoses ettevõtlusega: „Jaapanis ei mõelda palju ettevõtluse peale, kuid siin olemine pani mind sellele uuesti mõtlema“. Yuna lisas, et Eestis olles tundis ta, et inimesed püüavad üksteist paremini mõista: „Võrreldes Jaapaniga, nii paljud inimesed püüdsid meid mõista ja austada meie arvamusi.“ Asaka rõhutas, et suhtlemine kohalikega andis talle uusi teadmisi: „Õppisin siinseid inimesi kohates palju ettevõtlusmõtteviisi kohta“.

Põnevate kogemuste osas tõi Iroha esile: „Suhtlemine Saaremaa õpilastega oli midagi, mida ootasin väga ja see oli hämmastav.“ Yuna tõstis esile Helise, Saaremaa Gümnaasiumi vilistlase, huvipakkuva loo kuulamise: „Helise lugu oli põnev kuulata, kuna ta kirjeldas oma isiklikku kogemust põhikoolist gümnaasiumisse ülemineku teemal“. Asaka lisas, et suhtlemine Saaremaa õpilastega oli tema jaoks samuti huvitav, hoolimata keelebarjäärist: „Ma ei saanud kõigest räägitust aru, kuid see oli siiski lõbus.“

Õpilased väljendasid ka rahulolu oma reisi ja päeva kohta - kõik kolm vastasid küsimusele „Kas olete rahul tänase ja kogu reisiga?“ ühehäälselt „JAH!“.

Päeva kõige huvitavamaks osaks tõi Iroha esile haridusest mõtlemise: „Mul oli võimalik mõelda, millist haridust on vaja, et olla aktiivne globaalses ühiskonnas“. Yuna sõnas: „Oli huvitav näha, kuidas tuulegeneraatori osade detailid võivad tekitada suuri erinevusi“. Asaka hindas Kuressaare Kolledži rajatisi: „Oli huvitav näha kõiki suurepäraseid võimalusi kolledžis!“

Töötubade osas tõi Yuna välja: „Õppisin töötubades õpetatud viisil iseseisvalt põhjalikumalt mõtlema“. Asaka mainis, et talle meeldis Eestile omane avatud suhtlusviis: „Jaapanis, vähemalt minu koolis, ei küsita küsimusi isegi siis, kui millestki aru ei saada, ja tund jätkub. Ma tõesti hindasin keskkonda, kus sai küsida küsimusi ilma kõhkluseta“.

Iroha väjendas imetlust noorte võimaluste üle Eestis: „Sain aru, et  Eesti noored saavad olla aktiivsed ja ühiskonda mõjutada – see oli midagi, mida ma Jaapanis olles ei suuda ette kujutada.“ Yuna sõnul meeldis talle tehnoloogia sujuv integreeritus igapäevaellu: „Mulle meeldis väga, kuidas tehnoloogia oli igapäevaellu nii loomulikult ühiskonda lõimitud.“ Asaka hindas Eestis laialdast automatiseerimist: „Mulle tundub, et Eestis on paljud asjad automaatsed ja see teeb elu nii palju mugavamaks."

Kuressaare Kolledži ja Meretehnoloogia Kompetentsikeskusest oli Iroha üllatunud: „Jaapanis pole mul võimalust sellist hoonet näha, seega olin kogu kompleksist väga üllatunud“. Yuna leidis, et kolledž on põnev: „See tekitas minus huvi kolledžis õpetatavate teemade vastu“. Asaka arvab, et rohkem õpilasi võiks kolledži suurepärastest võimalustest osa saada. „Kolledž on väga inspireeriv ja ma tahaksin ise siin õppida, kui saaksin Eestis elada“ ütles ta.

Koostööd tehes avardame võimalusi

Meil on hea meel, et saame aidata luua uusi võimalusi Eesti ja Jaapani vahel, ühendades inimesi ja kultuure!

Jaapani õpilased väljendasid sügavat rahulolu oma reisiga Saaremaale. Nende muljed peegeldasid imetlust Eesti IT-arengu, noorte võimaluste ja automatiseeritud lahenduste üle. Eriliselt hinnati võimalust küsida küsimusi ja osaleda avatud suhtlusviisiga töötubades. Võrreldes Jaapaniga märkisid tudengid, et Eestis on hariduse ja ettevõtluse võimalused paremini ühiskonda integreeritud. Tudengite kogemused Kuressaare Kolledžis ja Meretehnoloogia Kompetentsikeskuses tõid esile huvi ja imetlust kohalike haridus- ja tehnoloogiavõimaluste vastu ning tõstatasid soovi tihedamaks koostööks Eesti ja Jaapani vahel

Kvaliteetne haridus Eestist Jaapanisse, Saaremaalt Udasse ja kogu maailma 🌍 – see ei tähenda vaid teadmiste edasiandmist, vaid ka kogemuste vahetamist. Meil on alati midagi üksteiselt õppida, sest iga kogemus ja vaatenurk toob uusi teadmisi ning edendab arengut ja innovatsiooni. Key: „Parim oleks, kui kõik osapooled oleksid selle projekti üle õnnelikud!“