Kiired muutused ühiskonnas, majanduses ja tehnoloogias nõuavad samas tempos muutuseid ka kõrghariduses. Õppurid ja tööandjad väärtustavad üha rohkem paindlikkust, õpi- ja töötsüklid lühenevad. Kõrgkoolid on juurutamas töökohapõhist õpet, tööstusmagistrantuuri ja -doktorantuuri, rohkem pööratakse tähelepanu projektipõhisele õppele. Kuigi hulgal inseneri- ja IT-erialadel moodustab projektiõpe suure osa õppekavast, puudub ülikoolides laiemalt, kuid veel enam ettevõtetes, täpne arusaam, mida see siiski tähendab ja kuidas seda peaks läbi viima. Kas ka praktika kuulub projektipõhise õppe alla? Mis on projektipõhine praktika?
„Inimest kujundab tegelikult, õigesti ja loomusekohaselt ainult see,
mis haarab inimloomuse jõude tervikuna ehk nii südant, vaimu kui ka kätt.“
Johann Heinrich Pestalozzi
Mare Roosileht, Virumaa kolledži direktor | Foto: Virumaa Kolledž
Tallinna Tehnikaülikoolis ei ole projektipõhine praktika veel laialt levinud, kuna enamik tudengeid leiab praktikakoha iseseisvalt ning praktika maht on märkimisväärne vaid rakenduskõrghariduse õppekavades. Millal ja miks üldse rakendada projektipõhist praktikat? Enamasti kasutatakse seda praktikavormi praktikabaaside või nende juhendamissuutlikkuse puudumisel.
Projektipraktika väljakutsed ja lahendused
Virumaa kolledžis on püütud varasemalt rakendada seda õppevormi, et lahendada ettevõttes esinevaid väljakutseid ning pakkuda alternatiivseid lahendusi. Barjääriks on aga osutunud konkreetse praktikaülesande sisu, mahu, eesmärkide, juhendaja määratlemine. Tudengitele pakutavad ülesanded eeldavad pigem doktoritöö mahtu ja taset, mida ühe semestri jooksul täita ei ole võimalik. Samuti on olnud keeruline selgitada, et ka ebaõnnestumine on praktika mõttes siiski positiivne tulemus. Lihtsamate ülesannete korral ei näe ettevõtjad üldjuhul vajadust tudengite poole pöörduda, kuna suudavad need ise lahendada.
Sel aastal alustas Tallinna Tehnikaülikoolis tegevust „EDU projekt tööturu vajadustele vastavate ning kõrgharidust toetavate meeskonnapraktika koostöövormide piloteerimine ja jagamine“. Juunikuuni kestva projekti eesmärk on koostöös tööandjatega välja töötada ja katsetada üliõpilaste probleemipõhist meeskonnapraktikat ning juurutada erinevaid koostöövorme, sh õppejõudude stažeerimist, koolitada ettevõtete ja ülikooli praktikajuhendajaid, et valmistada neid paremini ette mitmesuguste meeskonnapraktikate läbiviimiseks.
Plaanis on korraldada neli eri tüüpi koolitust, et mõista praktikajuhendaja rolli ja pädevust üliõpilaste toetamisel ning õpikeskkonna loomisel nii ettevõttes kui ka ülikoolis toimuva praktika käigus. Oluline on mõista praktika kolme osapoolt – üliõpilane, ülikool ja ettevõte ning nende ülesandeid ja koostööd praktika korraldamisel. Kutsun üles kõiki ülikooli ja ettevõtete praktikajuhedajaid nendel koolitustel aktiivselt osalema. Lisaks uutele teadmistele on väärtuslik kogemuste jagamine ja kontaktide loomine.
Aastaid oleme püüdnud juurutada kolledži töötajate stažeerimist ettevõtetes, et erialaõppejõud oleksid rohkem kursis ettevõttes toimuvaga. Õppejõud on valmis, kuid ettevõtted on ettevaatlikud, kuna ei kujuta ette, millised kohustused sellega kaasnevad, ning küsimuse all on olnud ka konfidentsiaalsuse tagamine. Vaidlusküsimuseks on ka stažeerimise sisu ja pikkus. Projekti raames on planeeritud selleks vähemalt viis järjestikust tööpäeva, kuid kolleegid on avaldanud arvamust, et pikem periood, näiteks kuu, oleks kasulikum. Samas, tööandjatega suheldes on neil isegi ühte nädalat keeruline sisustada. Loodetavasti saavad antud projekti raames ellu viidud head näited, mida on võimalik hiljem ka laiemalt rakendada. Neidki küsimusi on võimalik ühiselt seminaridel ja koolitustel arutada.
Miks peaks läbi viima projektipõhist õpet, sh praktikat?
Eelkõige võimaldab see üliõpilastel rakendada kõiki olemasolevaid teadmisi ja oskusi ning õppida juurde uusi. Lisaks arendab see ülekantavaid pädevusi: meeskonnatöö, ettevõtlusalaseid, juhtimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskuseid ning enesereflektsiooni. Erinevate erialade tudengite kaasamisel on võimalik rakendada erialadevahelist koostööd. Õpetamiskogemus näitab, et tudengitel on raske mõista „kliendi“ soove ja nad ootavad, et too teeks ülesande „puust ja punaseks“, klient samas ei pruugi ja ehk ei peagi kohe oskama ülesande püstitust koostada. Projektipõhine praktika võimaldab arendada üliõpilastes ka kliendisuhtlust.
Projektipõhises õppes ilmnevad väga selgelt üliõpilaste tugevused, nõrkused, käitumisstiilid ja meeskonnarollid. Seeläbi on võimalik välja selgitada tugevamad õppurid ja kaasata neid mitmesugustesse uurimis- ja arendusprojektidesse ning planeerida täiendavat õpet, sh sotsiaalsete oskuste osas neile, kes seda enam vajavad.
Kui õppurid saavad lahendada päriselu probleeme, siis on nad motiveeritumad õppetöös ja tulevikus konkurentsivõimelisemad tööjõuturul. Ettevõtete esindajad on korduvalt rõhutanud, et lisaks erialastele teadmistele ootavad nad ülikooli lõpetajatelt tugevamaid, sh raskesti mõõdetavaid oskuseid, nt äri- ja tarbijateadlikkus, loov mõtlemine, probleemide lahendamine, kuid ka isiksuslikke hoiakud, nt positiivne ellusushtumine, empaatia, tolerantsus, avatus.
Projekti EDU raames korraldatavad praktikajuhendajate koolitused TalTechis:
-
Meeskonnatöö praktikajuhendajate koolitus, Virumaa kolledž
-
Praktikajuhendajate pedagoogiline koolitus, Mehaanika ja tööstustehnika instituut
-
Insenerivaldkonna põhiste ettevõtete praktikajuhendajate koolitus, Mehaanika ja tööstustehnika instituut
-
Praktikajuhendajate koolitus, Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut
Tegevuste läbiviimist toetab ESF projekt 2014-2020.1.05.20-0636 "EDU projekt - tööturu vajadustele vastavate ning kõrgharidust toetavate meeskonnapraktika koostöövormide piloteerimine ja jagamine"