Põlevkivi kompetentsikeskuse teadlased on laborikatsetega näidanud, et prügiplasti on võimalik koos põlevkivitööstuse kõrvalproduktidega koospürolüüsida kütteõliks.
Prügiplasti on võimalik koos põlevkivitööstuse kõrvalproduktidega koospürolüüsida kütteõliks, näitasid TalTechi Virumaa Kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskuse (PKK) laborikatsed.
Tekst: Annely Oone | Fotod: TalTech Virumaa Kolledž
Põlevkiviõli tootmises tuntud õhukindlal kuumutamisel ehk pürolüüsis prügiplasti kasutamine annab kõrge kütteväärtuse ja väikese väävlisisaldusega kütteõli. See võib olla üks tulevikulahendusi pakendijäätmete käitlemiseks.
„Eestis kogutakse aastas plastjäätmeid umbes 20 000 tonni ning need suunatakse kas ladestamisele, jäätmekütusena põletusse või taaskasutuse kaudu tagasi ringlusesse. Täna suurem osa plastist põletatakse, sest see on odavam. Plastjäätmetest võetakse taas ringlusesse keskmiselt 16%,“ selgitas lahenduse otsimise vajadust TalTechi Virumaa Kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskuse vanemteadur Hella Riisalu.
Uudseks lahenduseks rakendatav pürolüüs on orgaanilist ainet sisaldava materjali kuumutamine õhu juurdepääsuta, mille tulemusel tekivad õli, gaas ja tahke jääk. Koospürolüüs on materjali õhu juurdepääsuta kuumutamine, kui lisatakse rohkem kui üks komponent.
Põlevkivi Kompetentsikeskuse laboris tehtud uuringud näitasid, et prügiplastiku, liiva ja põlevkivitööstuse kõrvalproduktide (killustik, tuhk, poolkoks) koospürolüüs võimaldab kasutada kuni 80% plastjäätmeid. „Koospürolüüsil standardtingimuste juures saime kõrge kütteväärtuse ja väikese väävlisisaldusega õli suhteliselt kõrge õlisisalduse ja väiksema poolkoksi koguse juures,“ lisas Riisalu.
„Oluline on, et lähtematerjal võib sisaldada nii orgaanilist kui ka anorgaanilist komponenti ehk plastjäätmete eelnev pesemine pole vajalik,“ ütles Riisalu. Tööstuslikuks rakendamiseks tuleks lahendada tema sõnul veel mõned tehnoloogilised probleemid, nagu ühtlane kuumutamise kiirus ja materjali segamine protsessi käigus. „Esimesed sammud plastjäätmete ümbertöötlemiseks on astutud,“ märkis Riisalu.
Põlevkivi Kompetentsikeskusega koostööd tegeva Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et sellest võiks saada suurepärane lahendus maailma reostavale plastiprobleemile. „Aeg näitab, kas me selleni ka jõuame. Lahendused saavad tulla ainult koostöös teadlastega ning riik saab mõelda, kuidas selliseid innovatiivseid algatusi toetada,“ ütles Sutter.
TalTechi Virumaa Kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskus taotles koospürolüüsi lahendusele „Plastjäätmete koospürolüüsi meetod“ kasuliku mudeli tunnistuse (EE 01468 UI). Kasulik mudel avaldati Eesti Kasuliku Mudeli Lehe juulikuu numbris 7/2019. ■
PKK kasulik mudel „Plastjäätmete koospürolüüsi meetod“ (EE 01468 UI).
Leiutise autorid on Hella Riisalu (fotol), Olga Pihl, Dmitri Suštšik ja Julia Kapralova.
Leiutis kuulub kütuste tootmise, keemiatehnoloogia ja jäätmekäitluse valdkonda ning käsitleb plastjäätmete koospürolüüsi meetodit, kus õli kvaliteedi tõstmiseks plastjäätmeid koospürolüüsitakse koos anorgaaniliste materjalidega ja kus plastjäätmete osakaal moodustab kuni 85% pürolüüsitava segu massist. Anorgaanilise materjalina kasutatakse koospürolüüsi protsessis silikaatkivimina liiva, karbonaatkivimina põlevkivi kaevandamisel tekkivat aherainet, tuhana põlevkivitööstuses tekkivat elektri- või õlitootmise jääktuhka. Koospürolüüsi tulemusena tekivad gaas, õli ja tahke jääk erinevates vahekordades.
