Prügiplasti on võimalik koos põlevkivitööstuse kõrvalproduktidega koospürolüüsida kütteõliks, näitasid TalTechi Virumaa Kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskuse (PKK) laborikatsed.
Tekst: Annely Oone | Fotod: TalTech Virumaa Kolledž
Põlevkiviõli tootmises tuntud õhukindlal kuumutamisel ehk pürolüüsis prügiplasti kasutamine annab kõrge kütteväärtuse ja väikese väävlisisaldusega kütteõli. See võib olla üks tulevikulahendusi pakendijäätmete käitlemiseks.
„Eestis kogutakse aastas plastjäätmeid umbes 20 000 tonni ning need suunatakse kas ladestamisele, jäätmekütusena põletusse või taaskasutuse kaudu tagasi ringlusesse. Täna suurem osa plastist põletatakse, sest see on odavam. Plastjäätmetest võetakse taas ringlusesse keskmiselt 16%,“ selgitas lahenduse otsimise vajadust TalTechi Virumaa Kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskuse vanemteadur Hella Riisalu.
Uudseks lahenduseks rakendatav pürolüüs on orgaanilist ainet sisaldava materjali kuumutamine õhu juurdepääsuta, mille tulemusel tekivad õli, gaas ja tahke jääk. Koospürolüüs on materjali õhu juurdepääsuta kuumutamine, kui lisatakse rohkem kui üks komponent.
Põlevkivi Kompetentsikeskuse laboris tehtud uuringud näitasid, et prügiplastiku, liiva ja põlevkivitööstuse kõrvalproduktide (killustik, tuhk, poolkoks) koospürolüüs võimaldab kasutada kuni 80% plastjäätmeid. „Koospürolüüsil standardtingimuste juures saime kõrge kütteväärtuse ja väikese väävlisisaldusega õli suhteliselt kõrge õlisisalduse ja väiksema poolkoksi koguse juures,“ lisas Riisalu.