Taimi Nurmiste, raamatukogu infospetsialist

Miks eelistada raamatukogu andmebaase?

Üheks põhjuseks, miks peaks infootsingul eelistama raamatukogu andmebaase mitmesugustele otsimootoritele on see, et läbimõeldud otsing andmebaasides võimaldab saada süstematiseeritud otsitulemusi ja seega aega kokku hoida. 

Väga tähtsal kohal on leitud informatsiooni usaldusväärsus. Internetist, eriti sotsiaalmeediast leitud allikad ja faktidena esitatud informatsioon ei pruugi olla tõene ning tõesuse astet on raske kontrollida, kuna pole arusaadav, mil moel tulemused on saadud. Andmebaasides sisalduvate uuringute tõeväärtus teadusartikli, konverentsiettekande või raamatu peatüki näol on reeglina kontrollitud.

„Hea teadlane loeb kõigepealt kirjanduse läbi,“ ütles professor Anders O. Bjarklev, Taani Tehnikaülikooli president 21. jaanuaril 2021 Tallinna Tehnikaülikoolis toimunud arengukonverentsil. Ja väärt kirjandust meie raamatukogu andmebaasides jätkub!

Andmebaaside nimekiri raamatukogu kodulehel on aga pikk. Millist valida?

Millistest andmebaasidest leian eelretsenseeritud teadusartikleid? 

Kust leian e-raamatuid ja konverentsimaterjale?

Kuidas saan kindlaks teha, millises ülemaailmses andmebaasis on saadaval mind huvitava ajakirja täistekstid?

Kust leian ajakirja mõjufaktori?

Millise ETISe klassifikaatoriga hinnatakse minu publikatsiooni? 

Ja nii edasi.

Kõigile küsimustele aitavad vastused leida raamatukogu ainespetsialistid:  info@lib.taltech.ee

Kui otsite konkreetset nimetust, leiate selle rubriigist Kõik andmebaasid. 

Kui otsite infot mingil teemal, avage rubriik Andmebaasid ainevaldkonniti. 

Loetelus on ka testkasutusel andmebaasid (Trial), vaba juurdepääsuga andmebaasid, viiteandmebaasid. 

Paljud andmebaasid sisaldavad nii e-ajakirju, e-artikleid kui ka e-raamatuid või raamatute peatükke: Emerald, EBSCOhost, ScienceDirect, SpringerLink jt. 

Peamised e-raamatute andmebaasid on multidistsiplinaarne Ebook Central, insenerivaldkondi hõlmav Knovel ja infotehnoloogiaalane O’Reilly. 

Esindatud on suur valik teadusajakirju kirjastustelt Elsevier (Science Direct), Nature, Wiley, Taylor & Francis, Sage, De Gruyter, Cambridge UP, Oxford UP jt. 

Kõiki raamatukogu andmebaase on ülikooli liikmeskonnal võimalik kasutada ka väljaspool raamatukogu ja ülikooli võrku VPN ühenduse kaudu. Kõik teised huvilised saavad samu andmebaase kasutada tasuta raamatukogus kohapeal.

 

Andmebaasidest täpsemalt

PRIMO: e-raamatud, e-ajakirjad, e-artiklid – kõik ühes kohas

Infootsingut võiks alustada e-ressursside portaalist PRIMO, mis võimaldab üheaegset otsingut enamikust raamatukogu vahendatavatest andmebaasidest. Portaali on koondatud lisaks litsentsiandmebaasidele ka Open Access ajakirju, TalTechi raamatukogu Digikogus leiduvaid õpikuid, doktori- ja lõputööd, ülikooli toimetised, teadustööaruanded, digiteeritud ajalehed jpm. 

Enne otsingu alustamist mõelge oma infovajadus hästi läbi, sõnastage see ja leidke sobivad ingliskeelsed märksõnad. Täpsemate tulemuste saamiseks valige liitotsing (Advanced Search), mis võimaldab tulemusi piirata teaviku laadi (raamat, peatükk, artikkel jt), ilmumisaja, keele jne järgi. Nii saate otsitulemustesse valida vastavalt soovile kas üksnes eelretsenseeritud artikleid, konverentsimaterjale või peatükke raamatutest. Isikustatud portaalis (Sign in) on võimalik oma otsinguid salvestada, huvipakkuvate teavikute kirjeid teemakaustadesse kokku koguda ja tellida teavitusi (Alert) uutest lisandunud teemakohastest allikatest.

Primo otsivahendi E-Journals A–Z abil saate kindlaks teha huvipakkuva ajakirja leidumist meie raamatukogu andmebaasides ja kontrollida, mis ajast mis ajani on teid huvitava ajakirja täistekstid raamatukogu vahendusel saadaval. eBook Search võimaldab kiiresti leida konkreetset e-raamatut.

Teemaotsingul võite tähele panna, et otsitulemused leitakse peamiselt ühest ja samast andmebaasist. Edaspidi võitegi pöörduda just selle andmebaasi poole.

Viiteandmebaasid – abiks teadustöö tulemuslikkuse hindamisel

Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) hindab kõrgeima klassifikaatoriga 1.1. teadusartikleid, mis on kajastatud Web of Science’i andmebaasides ja/või andmebaasis Scopus (v.a kogumikud).

Scopus 

Kirjastuse Elsevier multidistsiplinaarne viiteandmebaas sisaldab 23 452 eelretsenseeritud teadusajakirja (sh 5 500 Open Access ajakirja), 852 raamatuseeriat, üle 9 miljoni konverentsimaterjali ja hulgaliselt muid dokumente. Võimaldab teha nii kirjanduse teemaotsingut kui ka viiteanalüüsi, vaadata, kui palju ja kes on autorile viidanud, milliseid allikaid on autor ise kasutanud. Scopusest leiame autori mõjukust ja tsiteeritavust näitava H-indeksi. Täistekstid avanevad üksnes neist allikatest, millele on juurdepääs loodud raamatukogu vahendusel.

SciVal

Andmebaasi Scopus analüüsivahend SciVal sisaldab andmeid enam kui 230 riigi ja 14 000 teadusasutuse kohta. SciVal võimaldab hinnata ja võrrelda lisaks üksikutele teadlastele ja asutustele ka asutuse struktuuriüksuste ja uurimisrühmade publitseerimise tulemuslikkust ja kvaliteeti. Siit leiame vastuseid küsimustele: Kes on minu struktuuriüksuses / uurimisrühmas kõige viidatumad autorid? Millised on enim viidatud publikatsioonid? Kes on uurimisrühma olulisemad koostööpartnerid? Jpm.

Web of Science (WoS)

Clarivate Analyticsi multidistsiplinaarne viiteandmebaas Web of Science juhindub Eugene Garfieldi, viiteanalüüsi teerajaja pärandist.

WoS sisaldab üle 21 000 kõrge kvaliteediga ingliskeelse teadusajakirja üle maailma, lisaks 205 000 konverentsimaterjali ja üle 104 000 raamatu. Võimaldab teha nii teemaotsingut kui ka viiteanalüüsi: kui palju ja milliseid publikatsioone on teadlasel ilmunud, kui palju on neile viidatud jne. Viidete järgi saab jälgida ideede ja kontseptsioonide arengut, teha kindlaks, kas mingi varasem teooria on leidnud kinnitust või on seda muudetud. WoS-i andmebaasid võimaldavad saada väga aktuaalset informatsiooni, sest sisu uuendatakse iga nädal. Täistekstid avanevad üksnes neist allikatest, millele on juurdepääs loodud raamatukogu vahendusel.

WoS sisaldab:

• Web of Science Core Collection, vt More Settings 

Science Citation Index Expanded; Social Sciences Citation Index; Arts & Humanities Citation Index; Conference Proceedings Citation Index; Book Citation Index; Emerging Sources Citation Index

• Journal Citation Reports

Võimaldab võrrelda sama valdkonna teadusajakirju viitamisandmete alusel.

Kui teil on kavas oma artiklit mõnes WoS-i ajakirjas avaldada, saate siit teada, kui suur on huvipakkuva ajakirja mõjufaktor (Impact Factor). Mõjufaktor (IF) näitab, kui suur on keskmine viidete arv ajakirja artiklitele mingi ajaperioodi jooksul.

WoS-i platvormil on ka andmebaasid InCites, mille abil saab teadustulemusi võrrelda institutsionaalsel tasemel, ja Essential Science Indicators, mis võimaldab hinnata teaduse mõjukust teadlaste, asutuste ja riikide võrdluses.

Kindlasti tasub tutvuda ka Clarivate Analyticsi veebilehega. Siit leiate kasulikku informatsiooni, kuidas ja milliste reeglite järgi toimub ajakirja, raamatu või konverentsikogumiku valimine Web of Science'i andmebaasidesse. Soovitav on läbi lugeda rubriik Web of Science Journal Evaluation Process and Selection Criteria. Leiate siit ka vastuse küsimusele, kas ajakiri, milles kavatsete publitseerida, on Web of Science’i andmebaasis. Nimekiri Web of Science Master Journal List (sisaldab ka OA ajakirju) võimaldab otsida nii konkreetset ajakirja kui ka lehitseda ajakirju valdkondade kaupa. Silmas peab pidama seda, et kõrge kvaliteedikontrolli tõttu võidakse mõni ajakiri mõjukate ajakirjade nimestikust eemaldada.

Clarivate Analyticsi veebilehe rubriigist Highly Cited Researhers 2020 on ära toodud rohkem kui 6000 viimase kümnendi mõjukaima loodus- ja sotsiaalteadlase nimed, kes on viidatavuselt oma valdkonnas 1% seas maailmas. Sellesse maailma enim viidatud teadlaste ülevaatesse on tänavu jõudnud ka üks Tallinna Tehnikaülikooli teadlane – Linda Desiree Hollebeek, kaasatud professor turunduse valdkonnas ärikorralduse instituudis.