Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) arvutisüsteemide instituut ja tarkvarateaduse instituut korraldasid koostöös Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudiga 16-19. juunil 14. rahvusvahelise andmebaaside ja infosüsteemide alase konverentsi Baltic DB&IS 2020. Konverentsi ettekanded hõlmasid peamiselt tehisintellekti, andme- ja teadmustehnika ning infoturbe valdkondi, mis on väga olulised kaasaegsete infosüsteemide ehitamisel.
Konverentsi peaesineja oli professor Claudia Hauff Hollandi Delfti Tehnoloogiaülikoolist, kes rääkis põhilistest teabeotsingu probleemidest ja nende lahendustest närvivõrkude ajastul. Tema ettekande peamine sõnum oli, et alates 2017. aastast võeti loomulike keelte töötluse valdkonnas kasutusele uued närvivõrkude arhitektuurid, millega algas teine laine närvivõrkude kasutamisel teabeotsingu süsteemides. Ta tõi eriti esile 2018. aastal loodud BERT mudeli, mis võimaldab saavutada kõrget jõudlust näiteks küsimus-vastus süsteemides, lugemise mõistmise jm teabeotsingu ülesannete korral.
Lisaks esines ettekandega professor Marite Kirikova (Riia Tehnikaülikool, Läti), kes rääkis järjepidevast nõuete projekteerimisest küberfüüsikalis-sotsiaalsetes süsteemides. Marite Kirikova rõhutas oma ettekandes, et kaasajal lisandub küberfüüsikalistele süsteemidele sotsiaalne aspekt, mille nõuete projekteerimiseks puuduvad veel head kaasaegsed meetodid. Infoturbe valdkonda esindas dr Jan Willemson (Cybernetica AS, Eesti), kes rääkis Eesti ID kaardi uutest krüpteerimismehhanismidest, mille arendamise olulisuse tõi esile 2017. aastal avastatud Eesti ID kaardi turvalisuse probleem.
Koroonaviiruse pandeemia kehtestatud piirangute tõttu toimus konverents esmakordselt virtuaalselt nii otseülekannetena kui ka videotena. Konverentsi avamisel esines lisaks konverentsi korraldajatele TalTechi infotehnoloogia teaduskonna dekaan professor Gert Jervan. Konverentsi lõpetamisel sai sõna Läti Ülikooli professor Juris Borzovs, kes kutsus osalejaid 2022. aastal järgmisele konverentsile Riias.
Konverentsi programmitoimkonna juhi dr Tarmo Robali andmetel saabus konverentsile kaastöid autoritelt 16 eri riigist. Igat tööd hindas vähemalt kolm rahvusvahelise programmitoimkonna (74 liiget 26 eri riigist) liiget, hinnates nii töid, nende teaduslikku panust, kui ka andes soovitusi tööde parendamiseks. Hindamisprotsessi tulemusena otsustas konverentsi toimkond põhiprogrammi kaasata 26 teadusartiklit (autorid 12 eri riigist), ning doktorikonsortsiumisse seitsme doktorandi tööd. Doktorikonsortsiumi juhtisid sel korral dr Riina Maigre tarkvarateaduse instituudist ja professor Eduard Petlenkov arvutisüsteemide instituudist. Konverentsil kuulati 33 rahvusvahelise programmitoimkonna poolt aktsepteeritud ettekannet ja kolm kutsutud ettekannet.
Konverentsi üldjuhid olid dr Hele-Mai Haav ja dr Jaan Penjam tarkvarateaduse instituudist. Rahvusvahelise programmitoimkonna juhtideks olid dr Tarmo Robal arvutisüsteemide instituudist ja professor Raimundas Matulevicius Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudist.
Täpsem info iga kahe aasta tagant ühes Balti riigis toimuva konverentsi kohta on saadaval kodulehel https://dbis.ttu.ee ja Twitteris https://twitter.com/dbis2020.