Konverentsist võtsid osa teadlased Åbo akadeemiast (Soome), Chalmersi tehnikaülikoolist (Rootsi), Viini tehnikaülikoolist (Austria), Stuttgardi ülikoolist (Saksamaa), Napoli Frederico II ülikoolist (Itaalia), Hispaania Energeetika-, keskkonna- ja tehnoloogiauuringute keskusest, Budapesti tehnoloogia- ja majandusülikoolist (Ungari), Ostrava tehnikaülikoolist (Tšehhi), Nazarbajevi Ülikoolist (Kasahstan), Tsinghua ja Kunmingi ülikoolidest (Hiina), KEPCO Uurimiskeskusest (Lõuna-Korea), Niigata ülikoolist (Jaapan) ning CanmetENERGY teaduskeskusest (Kanada). Lisaks teadlastele osalesid konverentsil keevkihttehnoloogia valdkonnas tegutsevate ettevõtete esindajad. Rahvusvahelise Energiaagentuuri koostööprogrammide eesmärgiks on erinevate riikide teadlaste omavahelise teaduskoostöö (kohtumised, töötoad, ettekanded) võimaluste loomine, edendamaks energiajulgeolekut, energiasäästu ning keskkonnatehnoloogiaid.  

Energiatehnoloogia instituut esindab Eestit kahes koostööprogrammis: keevkihttehnoloogiate programmis (prof. Alar Konist, kes on ühtlasi koostööprogrammi uus juht) ning kaugkütte ja -jahutuse programmis (prof. Anna Volkova). Mõlemad valdkonnad on Eesti jaoks väga olulised. Keevkihttehnoloogiate arendamine võimaldab töötada välja efektiivsemaid ning keskkonnasõbralikumaid meetodeid põlevkivi, biomassi ja jäätmete ümbertöötlemiseks energiaks. Kaugkütte- ja jahutussüsteemide täiustamine on oluline suurema energiatõhususe ning keskkonnasäästlikkuse saavutamiseks. 

Eestis kasutatakse põlevkivi töötlemiseks keevkihttehnoloogiaid nii õli- kui ka elektritootmisel. Keevkihttehnoloogial on oluline roll meie energiatootmises, see on aidanud oluliselt kaasa riigi energiasõltumatusele ja majanduse arengule. Paljudele konverentsi külalistele, sealhulgas prof. Bo Lecknerile, kes on ülemaailmselt tuntud keevkihi „isa“, oli üllatuseks, et Eestis – Tallinna tehnikaülikoolis – tehti keevkihtpõletuse uurimisega algust juba 1948. aastal.  

Konverentsi peamiste ettekannete teemad olid seotud kütuste, biomassi ja jäätmete keevkihtmeetodil muundamise protsesside tõhustamise ning süsihappegaasi (CO2) kogumise, muundamise, ladustamise protsesside intensiivistamisega. Uuringute tulemustest selgub, et suuremal rõhul ja madalamal temperatuuril töötlemine võimaldab kasutada CO2 kogumiseks oluliselt väiksemaid seadmeid. Chalmersi ülikooli järeldoktor D.C.Guio Perez rääkis oma ettekandes termokeemilisest energiasalvestusest (TCES=thermochemical energy storage) soojus- ja elektrijaamades. Åbo akadeemia järeldoktor. M.J.Dirbeba esinemine keskendus madala kvaliteediga biomassi pürolüüsi uuringutele. Tööstusettevõtetele suunatud uurimuses pakuti välja lahendused keevkihtkatelde torude kulumis- ja korrosiooniprobleemidele. 

Konverentsil esitatud ettekanded on väärtuslikuks täienduseks Eesti energiaprobleemide lahendamise võimaluste uurimisesse, konverentsil sõlmitud kontaktid tugevdavad koostöösidemeid teiste uurimisasutustega ning annavad kinnitust Energiatehnoloogia instituudi teadlaste juhtrollist säästva energia lahenduste väljatöötamise valdkonnas maailmas.