TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Site logo

Värskelt maksu- ja tolliameti juhiks saanud Raigo Uukkivi kaitses sel aastal Tallinna Tehnikaülikoolis oma doktoritööd, mille eesmärk oli selgitada Euroopa võrguettevõtete majandusliku regulatsiooni tulemuslikkust Eesti näitel.

Raigo Uukkivi

Kõik ei lähe ootuste kohaselt. „Näiteks Euroopa raudteesektoris ei ole vaatamata konkurentsivõimet turgutavatele regulatsioonidele ja suurtele investeeringutele saavutatud oodatud efekti,“ selgitas Uukkivi. Seda kinnitab statistika: kuigi ELi raudteeinfrastruktuuri kogukulud aastatel 2011–2016 peaaegu kahekordistusid, jäi kauba- ja reisijateveomaht samaks ning sellega oluliselt alla SKT ja transpordisektori tegevusmahtude kasvule. Kui aga teistes Euroopa riikides konkurents raudteesektori siseselt erinevate meetmete tulemusel samal ajaperioodil siiski kasvas, siis tuleb tõdeda, et näiteks Eestis ja Rumeenias mitte.

Mis on Eesti kehvade näitajate põhjus?

Uukkivi: „Mis sobib suurele, ei sobi väikeriigile.“

Loomulikult monopoolseks taristuks peetakse raudteed, elektrienergia ülekande- ja jaotusvõrkusid, küttegaasi ülekande- ja jaotusvõrkusid, vee- ja kanalisatsioonivõrkusid ning keskküttevõrkusid, kuid võrgutööstuste loomulikust monopoolsusest tulenev konkurentsisurve puudumine ja oluline turujõud toob kaasa nende allutamise majanduslikule regulatsioonile.

Kolmest eraldi artiklist koosnevas doktoritöös selgitas Uukkivi, et Eesti võrguettevõtjate majanduslik regulatsioon kujundati Euroopa Liidu ühinemisläbirääkimiste käigus ning see lähtus samuti valdavalt ELi regulatsioonidest. Doktoritöö peamine teoreetiline panus seisnebki tõestuses, et Euroopa Liidus valitsev ebapiisava konkurentsi käsitusest lähtuv majandusliku regulatsioon ei pruugi väikestele liikmesriikidele sobida. „Näiteks võib võrgutaristu vertikaalne eraldamine tekitada soovitud konkurentsisurve asemel hoopis väärtusahela koordinatsiooniprobleeme ning tõsta selle tehingukulusid,“ märkis Uukkivi.

Ehkki efektiivne konkurents näiteks raudteeveoteenuste pakkumises on põhimõtteliselt võimalik, siis Eesti väikesel turul takistab selle elujõulisust suur investeeringuvajadus, väga piiratud kasutusega spetsiifiline tehnoloogia ning vähene inimkapital. Erinevalt teistest võrgutööstustest toimib raudteetransport tiheda konkurentsiga keskkonnas, kus alternatiive pakuvad teised transpordiliigid. Eesti kontekstis on elujõulised ainult avalik reisijatevedu ja transiitkaubavedu ning sedagi tänu olulisele toele riigieelarvest.

Veel üks oluline puudus – tulemuslikkust ei mõõdeta

Näiteks perioodi 2004-2019 kohta tehtud empiirilisest uuringust selgus, et raudteeturu avamisel tekkis konkurents eelkõige kaubavedudel, kuid see ei kasvatanud üldist kaubaveomahtu, vaid jagas seda veoettevõtete vahel ümber. „Raudteetaristu kuluefektiivsuse ühikunäitajad on perioodi jooksul jäänud ühtlasele tasemele või halvenenud,“ märkis ta.

Seega saab Uukkivi sõnul väita, et raudteetaristu ning kasutatav tehnoloogia ei ole kohandunud veomahtude olulise langusega. Raudteetranspordi osakaal kõikide veoliikide kogukäibes on samuti vähenenud.

Euroopa Liidu riikides on võrgutööstuste majanduslik reguleerimine laialdaselt levinud, kuid regulatiivne praktika ning lahendused on riigiti erinevad ning sõltuvad paljudest majanduspoliitilistest ja ühiskondlikest teguritest. Ei ole põhjust arvata, et selline tendents muutuks. Doktoritööst selgus, et Eestis kujundatakse ja rakendatakse reegleid oluliste võrguettevõtete sektorites üldsõnaliste eesmärkide pinnalt ning tulemusi mõõtmata – seda võib võrgutööstuste ühiskondlikku tähendust ja majanduslikku mõju arvestades pidada suureks puuduseks.

Töökogemus finantsvaldkonnast

Raigo Uukkivi alustab 1. detsembrist tööd maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektorina.

Seni rahandusministeeriumi asekantslerina töötanud Uukkivi valiti ametisse avalikul konkursil. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles pressiteate vahendusel, et tal on hea meel, et maksu- ja tolliamet saab juhi, kes on rahandusministeeriumis tõestanud ennast digitaliseerimise ja mitmete uuenduste läbiviijana. "Maksu- ja tolliameti teenuseid kasutatakse väga laialdaselt just e-kanalites, seda võimaldavad infotehnoloogilised lahendused on ärikriitilised ning nende toimimine ja arendamine vajab olulist tähelepanu," rõhutas Uukkivi.

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantslerina töötas Uukkivi alates 2017. aastast. Ta on ka Eesti Energia nõukogu liige ja strateegiakomitee esimees, Tallinna Sadama nõukogu ning auditikomitee liige. Aastatel 2008-2017 juhtis Uukkivi tehnilise järelevalve ametit, mis tegeleb turukorralduse ja järelevalvega paljudes ettevõtlusvaldkondades.

Pärast TalTechis doktorikraadi kaitsmist (2021) asus Uukkivi ennast täiendama TalTechi ärirahanduse ja majandusarvestuse magistriõppes.

Uukkivi doktoritöö koosneb kolmest artiklist, millest esimeses artiklis on kujundatud kontseptuaalne raamistik võrgutööstuste majandusliku regulatsiooni kohta Eestis.

Teises artiklis kirjeldab autor Eesti võrgutööstuste juhtumianalüüse, selgitab majandusliku regulatsiooni praktikat raudteeinfrastruktuuri majandamise valdkonnas, regulatsiooni eesmärke, ühtlasi pakub välja asjakohaseid indikaatoreid ning hindab eesmärkide täitmist. Kolmandas artiklis on kaardistatud Eesti põlevkivitootmise väärtusahel, süstematiseerides väärtusahela osade majanduslikku regulatsiooni, selle eesmärke ja reguleerimise tulemusi.

 

Loading...