Kuigi Eesti on mereriik, eelistab meie rahvas kodumaisele kalale endiselt oma taldrikul liha või imporditud lõhet ja forelli. Kohalik kala jõuab poelettidele harva ning veelgi harvem toidulauale – põhjuseid on mitmeid: kättesaadavus, kvaliteet, hinnatase, eelarvamused Läänemere saastatuse suhtes ja isegi köögis leviv kalahais.
Eesti Merendusklastri ja Trialoogi merehommikul arutlesid eksperdid, kuidas neid barjääre murda ning millist rolli võiksid 2035. aastaks mängida kalakasvatus, vetikatoit ja nutikad töötlemislahendused.
Miks eestlane kala ei söö?
TalTechi sinimajanduse ja veeressursside uurimisrühma vanemteadur Loreida Timberg tõdes, et kuigi Eesti asub mere ääres, jääb siinne kalatarbimine liha kõrval selgelt tahaplaanile. Põhjuseid on mitu. Esmalt on poodides kala sageli raskem kätte saada ning selle kvaliteet kipub olema ebaühtlane. „Kui tarbija saab kord kaubandusest kehva kala, ei kipu ta enam kiiresti sellele uut võimalust andma,“ nentis Timberg.
Publiku seast lisati, et takistuseks võib olla ka koduse kala valmistamisega kaasnev lõhn või lihtsalt harjumuse puudumine. Rolli mängib ka a hinnatase, kuigi Timberg rõhutas, et odavamad valikud – räim ja kilu – on sageli alahinnatud.