Mullu detsembris viie toonase parlamendierakonna ning teiste teadussüsteemi osapoolte all­kirjastatud teaduslepe sõnastas lisaks eesmärgile suurendada avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse (TA) investeeringuid kolme aasta jooksul 1% tasemeni veel kolm olulist kokkulepet:

• ülikoolid ja teadusasutused lubasid, et loovad ja korraldavad ettevõtlusega koostöö tegemiseks paremad tingimused;
• Eesti teadlased kinnitasid, et annavad oma parima selleks, et nende käsutusse antud ressursse kasutatakse teadus- ja arendustööks viisil, mis tagab tasakaalu alus- ning rakendusteaduse vahel, eelisarendades Eesti majanduse ja ühiskonna arengule suunatud valdkondi;
• Eesti ettevõtlusorganisatsioonid kinnitasid oma valmisolekut aidata kaasa Eesti majanduse innovaatilisemaks muutmisele ning otsida võimalusi ettevõtjate suuremaks koostööks Eesti teadlaste ja teadusasutustega.

Nagu emeriitprofessor Mart Min mõni aeg tagasi ilmunud arvamusloos osundas, on alates 2014. aastast kahanev TA avaliku sektori investeeringute maht suhtena SKP-sse siiski „laiemas ulatuses välja kujunenud suhtumisviis, kultuurisituatsioon, modus vivendi, mitte ainult mõne poliitilise rühmituse tegu“. TA kulutuste ühe protsendini tõstmise kohustuse on hiljuti moodustatud koalitsioon siiski võtnud ja nii ülikoolina kui ka teadlastena tuleb meil täita enda võetud kohustus ettevõtlusega tehtava koostöö soodustamiseks ja parandamiseks. Vaid nii on võimalik, et pingelistes eelarveläbirääkimistes jätkub ministritel poliitilist tahet antud lubadustest kinnipidamiseks ja TA investeeringute avaliku rahastuse kasv suudab sammu pidada SKP-ga.

Meie lähtekoht selleks pole kaugeltki halb. Swedbanki hiljuti avaldatud uuring näitas, et tööstusettevõtete huvi teadus-, arendus- ning innovatsioonitegevuse (TAI) vastu on võrreldes varasemaga märgatavalt kasvanud.

Uuringust selgus, et TA koostöökogemus oli küll vaid 21% uuringus osalenud 288 tööstusettevõttest (kogukäibega 3,4 miljardit eurot ja 25 971 töötajaga), kuid koguni kolmveerand TA valdkonnas koostöökogemust omavatest tööstusettevõtteist sai selle kogemuse TalTechist. Veelgi olulisem on, et ettevõtete huvi TAI vastu on hüppeliselt kasvanud ning juba 50% tööstusettevõtetest planeerib investeerida teadus- ja arendustegevusse. Investeeringuteks kavandatavad summad on Eesti kontekstis märkimisväärsed: toidusektoris keskmiselt 342 tuh, puidusektoris 190 tuh, rasketööstuses 57 tuh eurot ettevõtte kohta kahe aasta jooksul. Muude tööstussektorite kavandatavad investeeringud on planeeritud väiksemas mahus.

Töötlev tööstus, olles Eesti suurim majandussektor ning andes 72% kogu kaupade ekspordist, on IKT sektori järel ka suuruselt teine erasektori TA investeeringute tegija. Kogumiku „Eesti Teadus 2019“ järgi on töötleva tööstuse osa erasektori TA investeeringutest 37%, koos info ja side valdkonnaga (osakaal ligi 40%) moodustavad need enam kui kolmveerandi Eesti erasektori TA investeeringutest. TalTechi missiooni silmas pidades on meil vaja üles leida kõik potentsiaalsed ettevõtluspartnerid side, IT ja töötleva tööstuse aladel ning hoolitseda, et ettevõtete kasvav huvi TA vastu leiaks aktiivset toetust ning realiseeritaks vastastikusel kasul ja arengul põhinevate projektide ja ettevõtmiste kaudu. TalTechi loodud tööstusdoktorantuur on muude lepinguliste koostöövormide kõrval üheks uueks, paindlikuks ja atraktiivseks võimaluseks, andes loodetavasti arengutõuke pikaajaliseks partnerluseks ülikooli ja ettevõtte vahel.

Professor Erkki Karo näitab oma artiklis kogumikus "Eesti Teadus 2019" ilmekalt, et nn 1+2% eesmärgi (s.o avaliku sektori 1% TA investeeringuga peaks kaasuma 2% erasektori investeering) saavutamine eeldab struktuursete muutuste toetamist majanduses riikliku TAI poliitikavalikute kaudu (tehes seda mh läbi TAI rahastamisvalikute). Ta osundab, et Eesti TA investeeringute jagunemine alusuuringute (27–30%), rakendusuuringute (25–26%) ning eksperimentaalse arendustegevuse vahel (48%) on üsna sarnane ELi riikidele, kellega meil on võrreldav SKP tase (nt Poola), kuid jaotus erineb just alus­uuringute ja eksperimentaalse arendustegevuse suure osakaalu ning rakendusuuringute võrdlemisi madala osakaalu poolest riikidest, kelle SKP tase on selline, mille poole me järgmise sammuna püüdleme (nt Sloveenia ja Taani).

Eeltoodu sunnib nn 1% teadusleppe raames selgemalt sõnastama ka ülikooli ootusi riiklikule teadus-arendustegevuse poliitikale.

Viimasel aastal intensiivistunud arutelu ettevõtete ja ülikoolide vahelisest lõhest vaatab kahetsusväärselt mööda tõsiasjast, et üldine rakendusuuringute osakaal TA tegevuste portfellis on olnud riigis pika aja vältel väga tagasihoidlik. Kahjuks puudub ammendav ülevaade avaliku sektori vahenditest tehtavate TAI investeeringu jaotuse kohta tehnoloogia valmidusastmete ehk TRL (technology readyness level) järgi. Teadaolevalt on ettevalmistamisel ettepanek Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2030 väljatöötamiseks. Seepärast rõhutame vajadust koostada ja teha kõigile osapooltele kättesaadavaks seniste TAI rahastusotsuste struktuur ja tulemuslikkuse hinnang. Uute meetmete kavandamisel ja otsuste tegemisel tuleb alati näidata kavandatav mõju Eesti majanduse lisandväärtuse kasvule.

TAI investeeringute kavandamisel peaks riiklik TA poliitika senisest enam pöörama tähelepanu tehnika ja tehnoloogia valdkonna rahastamisele. Töötleva tööstuse ja IKT valdkonna rakendusuuringud ja innovatsioonitegevus toetub ju valdavalt tehnika ja tehnoloogia valdkonna alusuuringutele! Seni on ebapiisavat tähelepanu saanud asjaolu, et Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste kogumahust moodustab tehnika ja tehnoloogia vaid umbes 11%. Euroopa Liidu TA Scoreboard näitab aga juba aastaid, et erasektori TA investeeringud kontsentreeruvad väga tugevalt üksikutesse sektoritesse: IKT tooted ja teenused, tervis/farmaatsia ning autotööstus (sh elektroonika jms). Kindlasti peaksid teaduspoliitika komisjon (TPK), innovatsioonipoliitika komisjon (IPK) ja teadus-arendusnõukogu (TAN) lähiajal analüüsima uurimistoetuste valdkonnas aastaid kehtinud rahastamisproportsioone ja andma juhiseid ETAgile nende ümbervaatamiseks.

On ilmne, et majandusstruktuuri muutuse kiirendamiseks on vaja suurendada Eesti TA süsteemi ja eksportiva tööstuse sidusust: TAI lisainvesteeringute kavandamisel on otstarbekas suunata vahendid eelkõige neisse valdkondadesse, millele toetub meie majandus. Ilmne on vajadus senisest jõulisemalt toetada Eesti majandusele oluliste klastrite (toit, puit, maavarad, IKT jt) arengut, kavandades selleks (koostöös erasektori ja ülikoolidega) vastavad riiklikud programmid. Sellised programmid tuleb planeerida pikaajalistena (mitte alla 7 aasta ja aastase maksumusega mitte alla 5 mln euro).

TalTechi ettevõtluskoostööst laekunud tulu kasvas võrreldes 2017. aastaga 32% ehk veidi üle 1,7 miljoni euro (2017. a – 5,36 mln €; 2018. a – 7,07 mln €). 2018. aastal sõlmiti ettevõtetega meetme „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ raames kaheksa lepingut kogumahus 1,37 mln eurot (2017. aastal 2,8 mln eurot). Kuigi ülikooli ja ettevõtete koostöö on viimastel aastatel kasvanud, on siingi kitsaskohti, mida parandada. Loo alguses mainitud teadusleppe kontekstis oleme seisukohal, et ülikooli ja ettevõtete koostöö peab rajanema erasektori TA riskide maandamisel (mitte arendustegevuse kulude kokkuhoiul). See omakorda tähendab, et pikaajalist TA-põhist ülikoolide ja ettevõtete koostööd saavad ennekõike vedada ettevõtted, millel on piisav baas pikaajalisteks investeeringuteks ja riskide võtmiseks, ning kriitilise massiga koostööplatvormid (klastrid, liidud, TA konsortsiumid). Näeme vajadust suunata TAI investeeringu lisavahendid ülalkirjeldatud pikaajaliste partnerlusprogrammide arendamiseks.

Eesti sotsiaalmajandusliku arengu seisukohalt on kõige olulisemaks väljakutseks rakendusuuringute tegemise võimekuse suurendamine, suunates põhilise tähelepanu sektoriüleste võimekuste arendamisele. Uute, seniste TA asutustega (ülikoolidest TAKideni) konkureerivate asutuste (nt Rakendusuuringute Keskus) loomise asemel tuleb läheneda ülesandele pigem sektoripõhiselt, hinnates tänaste ülikoolide, TAKide ja klastrite potentsiaali arendada sektoriüleseid TA konsortsiume ja võimekusi ning potentsiaali korral toetada olemasolevaid ja toimivaid initsiatiive. Uute asutuste loomine olukorras, kus rakendusuuringute senise tagasihoidliku mahu tõttu niigi napib vastavate kompetentside ja kogemusega personali, näeme ohtu ülikoolile seoses akadeemilise personali lahkumisega uude, eelduslikult paremini finantseeritud asutusse. Peame eriti tähtsaks sellise konflikti vältimist juba planeerimise faasis.

Eesti majandusarengu seisukohalt on oluline, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusse kuuluva rakendusüksuse juures arendataks välja võimekus ettevõtluse arendamisele suunatud meetmete elluviimiseks, näiteks nagu senine NUTIKAS või teised rakendusuuringute programmid, samuti ülikoolide ja ettevõtluse vahelisele teadmussiirdele suunatud mobiilsusprogrammid, eriti aga oluliste ettevõtlusklastrite arengule suunatud riiklikud programmid.

* Artiklis avaldatud arvamused on läbi arutatud TalTechi nõukogus ja väljendavad ülikooli ametlikke seisukohti. 

Artikkel ilmus maikuu Mente et Manus. Sirvi kogu ajakirja siin või loe artikleid ükshaaval.