Kaitse- ja julgeolekutehnoloogiate alane õpe on valdkonna arendamise ülioluline alus. Tehnoloogiliselt võimeka ja pädeva inimkompetentsi olemasolu on eeltingimuseks, et alustada valdkonna teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusi. Ühtlasi on valdkonna koostöö efektiivsus Tehnikaülikooli teadlaste ja lõppkasutajate vahel otseses sõltuvuses tellijate tehnoloogilisest kompetentsist.
Valdkonna koostöötegevuste edukuse piiranguks ja koostöö katkemise riskiallikaks on olnud kompetentse tellija roteerumine kaitseväe süsteemis. Pädevuse hoidmise lahendusena on välja pakutud Eesti Kaitseväe kõrgemal tasandil insener-tehnilise üksuse loomist ja koolitamist.
Kõige tähtsam on Eesti enda kompetents
Tehnikaülikoolis on kaitse- ja julgeolekutehnoloogiate alast õpet pakutud teadus- ja arendustegevuse juures täiendava toetava võimekusena. Siin välja töötatud kaitsealaste tehnoloogiliste lahenduste kasutamiseks on kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi haldusala lõppkasutajad pidanud tehnoloogiat tundma – tehniliste lahenduste puhul peab tellija suutma mõista selle toimimise põhimõtteid.
Rõhutan, et tehnoloogiate praktilise kasutamise oskus on vajalik nii rahu- kui ka sõjaajal. Olukorras, kus Eesti riik võib olla kriisisituatsiooni tekkides senistest liitlastest, süsteemidest ja tarneahelatest eraldatud, peab jätkuma kohapealne efektiivne toimimine omaenda inimkompetentsi ja süsteemide toel. See tähendab, et Eestis peab olema vajalik kohapealne tehniline pädevus ka kõige tõsisemate stsenaariumite korral.
Mida laiapindsem on Eesti riigikaitse, seda vastupidavamad suudame olla ja seeläbi kõikvõimalikest kriisidest välja tulla. Tehnikaülikoolil on läbi aastate olnud märkimisväärne õppetegevuse koostöö Eesti organisatsioonidega erinevate kaitse- ja julgeolekualaste kursusetööde tegemise kaudu.
Küberkaitse kohtub tehisintellektiga
Tehnikaülikooli küberkaitse alane magistriõpe praegusel kujul sai alguse 2009. aastal. Koostööpartneriteks küberkaitse alal on olnud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning kaitseministeerium. Seejuures on riigiasutuste suunal ja kaitsevaldkonna kontekstis küberturbe alal tehtava koostöö osas arengupotentsiaali, mida edaspidi tulemuslikult rakendada.
Tehnikaülikoolis on prof Rain Ottise eestvedamisel tegeldud tsiviil- ja militaarsuunitlusega küberturbe õppuste korraldamisega ning temaatiliste doktori- ja magistritööde kirjutamisega. Oluline koostööpartner on olnud NATO küberkaitsekoostöö keskus Eestis.
Tehnikaülikoolis uurivad doktorandid võimalusi siduda küberturbe teemad tehisintellektiga (TI). Esimene doktorant küberturbe-TI alal on juba lõpetanud. Lisaks on potentsiaali kosmose-küberturbe temaatika kompetentsi arendamisel ning postkvantkrüpto kompetentsi tekitamisel. Ühtlasi tuleb tähelepanu pöörata võimalikele tulevastele küberturbe õppuste ja operatsioonide läbiviimisele ning vaadata, kuidas TI mõjutab küberturbe valdkonda.
Drooninduse baaskursus gümnaasiumidele, uued kompetentsid Eestile
Laiapindse riigikaitse kontekstis on oluline juba lähiajal Tehnikaülikoolilt Eesti gümnasistidele pakutav drooniõpe. 2025. aasta maikuus kohtusime Kaitseressursside Ameti esindajatega spetsiaalse drooninduse õppeprogrammi loomiseks Eesti üldhariduskoolides Euroopa finantsvahendite toel. Prof Raivo Selli eestvedamisel tegeldaksegi nüüd Tehnikaülikoolis sellega, kuidas droonide kasutamise ja lennutamise teadmisi meie gümnasistidele paremini mõistetavaks teha. Drooninduse baaskursus on praegu väljatöötamisel ja seda piloteeritakse, et seejärel minna laiapõhjalisemaks kasutamiseks Eesti gümnaasiumidesse valikkursuse vormis.
Alates 2020. aastast on ülikoolis toimunud valdkonna eksperdi, lektor Tõnu Tombergi juhtimisel erikursus, mis keskendub lõhkematerjalide käitlemisele ja erilõhketööde läbiviimisele. 6 EAP mahuga erikursus algab lõhkematerjalide A-st ja B-st, käsitledes plahvatuse füüsikat ja keemiat, ning lõpeb valdkonna kursusetöö ja eksamiga. Erikursusel on osalenud ca poolsada inimest erinevatest Eesti organisatsioonidest kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi haldusalas ning kaitsetööstuse ettevõtetest. Erikursuse läbimise järel on võimalik taotleda lõhkaja ja lõhkemeistri kutset.
Lõhkematerjalide alal on ülikool tegelemas ka kõrgenergeetiliste materjalide kompetentsi loomisega Eestisse, oleme saatnud neli üliõpilast magistriõppesse Pardubice Ülikooli Tšehhi Vabariigis. Selline spetsialiseeritud väljaõpe on Eesti jaoks strateegiliselt oluline, kuna vastav kompetents riigis on hetkel väga piiratud. Magistriõppe lõpetanud spetsialistid asuvad tulevikus tööle nii Eesti lõhkeainetööstuses kui ka Tallinna Tehnikaülikooli laboris, valdkonna magistritaseme kompetentsile toetudes liigutakse edasi doktoritaseme suunas.
Ülikoolipere panus
Laiapindse riigikaitse kontekstis on oluline kogu ülikooli liikmeskonna panus. Paljud Tehnikaülikooli liikmed kuuluvad reservistidena Eesti Kaitseväe ridadesse, mitmed on aktiivsed Kaitseliidu liikmed. Tehnikaülikooli kui organisatsiooni puhul on oluline, et riigikaitsesse panustamist soodustataks ja väärtustataks – see tähendab vastavatest tegevustest osavõtmise võimaldamist ja igakülgset toetamist.
2024. aasta kevadel sai Tallinna Tehnikaülikool kaitseminister Hanno Pevkuri käskkirjaga „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustuse silmapaistva panuse eest riigikaitsesse. Ülikooli tänati selle eest, et võimaldame reservväelaste osalemist õppekogunemistel, panustades seeläbi Eesti riigikaitsesse laiemalt ning olles eeskujuks ka teistele ettevõtetele ja organisatsioonidele.
Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.