Tänapäeva organisatsioonide üks olulisi väljakutseid on tasakaalu leidmine töötajate heaolu ja tööandja efektiivsuse maksimeerimise eesmärkide vahel. Töötajad maksimeerivad oma heaolu jaotades aega optimaalselt töö- ja vaba aja vahel ning tööandjad püüavad töö organiseerimisega parandada efektiivsust, vähendades kulusid ja suurendades tootlikkust.

„Doktoritöö põhineb kolmel avaldatud empiirilisel artiklil, mis uurivad erinevusi teadus- ja arendustegevuse valdkonna töötajate päevaste ja nädalaste töögraafikute eelistustes. Samuti uuriti artiklites erinevusi nende tegelike, lepinguliste ja soovitud töögraafikute vahel ning seda, mis laadi töötajad on suurema tõenäosusega rahul paindliku ja millised fikseeritud tööaegadega,“ selgitas Raul Ruubel. 

Ruubeli töö panus seisneb uudsetes empiirilistes tulemustes ülaltoodud uurimusküsimustes, kasutades andmetena pilootküsitlusuuringut, mis katab Eesti teadus- ja arendustegevuse valdkonna loovaid töötajaid ning võimaldab siduda tööaja kasutuse, töökorralduse, majandusliku, tervise ja unega seotud unikaalse informatsiooni.

Doktoritööst selgus, et töötajate isikupära ja käitumuslike erinevustega arvestamine on üks lahendustest efektiivsuse parandamiseks läbi tööajakorralduse. Töö tulemused lisavad empiirilist kinnitust, et individuaalsed tunnused nagu sugu, haridus ja uni on tugevalt seotud erinevate tööajakorralduse eelistustega.
 
Lähemalt saab Raul Ruubeli doktoritööga tutvuda siin.
 
Doktoritöö juhendajad olid professor Aaro Hazak ja professor Kadri Männasoo.
 
Oponendid olid professor Michael Burda (Berliini Humboldti Ülikool) ja professor Michiru Nagatsu (Helsingi Ülikool).