Tiit Land, rektor | Fotod: TalTech

Vastavalt Tallinna Tehnikaülikooli seadusele võtab ülikooli arengukava vastu nõukogu. Arengukava kavandi koostamise protseduur on sätestatud ülikooli põhikirjas: rektor tagab arengukava kavandi koostamise, esitab selle senatile, mille senat esitab omakorda nõukogule.

Milleks ülikoolile arengukava?

Vajame arengukava ennekõike selleks, et meil oleks ühtne arusaam oma eesmärkidest ja nende saavutamise teedest. Ülikool saab olla edukas vaid siis, kui toimime ühtse ja tervikuna. Arengukava on visioonidokument, millele lisandub ajas muutuv rakenduskava, mis omakorda on aluseks iga-aastase eelarve koostamisel. Tänane maailm vajab samaaegselt nii selgeid sihte kui ka paindlikkust kiireks kohanemiseks ja pidevalt ajaga kaasas olemiseks.

Arengukava raamistavad ülikooli missioon, visioon ja väärtused, millede ellu rakendamine toetub kolmele alussambale – teadustegevusele, õppetegevusele ja ühiskonna teenimisele. Kuigi arengukava hõlmab viieaastast perioodi, peame vaatama kaugemat ajahorisonti. Tehnikaülikoolina kanname moraalset vastutust ühiskonna ees – me kujundame tulevikku ja vajame pikka visiooni.

Arengukava koostamise protsess ja ajakava

Septembrikuus esitas Tehnikaülikooli nõukogu mulle omapoolse sisendi loodavasse arengukavasse. Üheks ettepanekuks on uues arengukavas lähtuda 2016–2020 arengukavas sõnastatud missioonist ja visioonist.

Arutelud ülikooli sees käivitusid 1.–2. oktoobril aset leidnud juhtkonna arendusseminaril, kus toimusid kümnes rühmas grupiarutelud ning seejärel ühine kokkuvõte arutelude tulemustest. Töötubade sisenditest hakkas kooruma arengukava sisendite esimene ring.

Rektori korraldusega moodustati arengukava kavandi koostamiseks juhtkomitee ja valdkondlikud ekspertrühmad: teadus- ja arendustegevus, õppetegevus, ettevõtlik ülikool, tugiprotsessid ja organisatsiooni tõhusus. Ekspertrühmad töötavad nii visiooni kui ka rakenduskavadega ning kaasavad oma töösse täiendavalt eksperte ja võrgustikke. Kaasa rääkima on oodatud üliõpilased, vilistlased, akadeemiline ja tugi­üksuste pere.

Oktoobri keskpaigast avasime Teamsi keskkonnas foorumi, milles kõik ülikooli töötajad saavad valmivasse arengukavasse teha jooksvalt omapoolseid ettepanekuid, algatada arutelusid ja saada oma mõtetele tagasisidet.

Arengukava koostamise kaasava protsessi oleme planeerinud etapiviisiliselt selliselt, et valminud versiooni avame aruteludele läbi interaktiivse infotunni ning uue versiooni valmimiseks kogume kokku eri kanalite kaudu laekunud ettepanekud ja teemapüstitused. Kombineerime omavahel avatud debatid ja institutsionaliseeritud arutelud senati ja nõukoguga.

Ülikoolipere laiapõhjaliseks kaasamiseks toimuvad infotunnid töötajatele, tudengitele ja vilistlastele. Esimene vaheversioon arengukavast valmis 16. novembriks, mil toimus ka esimene infotund, järgmine selline koht on 7. detsembril.

21. jaanuaril planeerime ülikooli arengukonverentsi, mis saab olema suunatud välistele partneritele. Arengukonverentsil soovime testida ühiskonna resoneerimist osadele valitud võtmeteemadele, mis lähiajal hakkavad puudutama meid kõiki: need on globaalsed megatrendid, nagu kliimamuutused, uued tehnoloogiad, rahvastikuprotsessid ja ressursikriisid koostoimes. Meie suureks väljakutseks on mõelda: millise rolli me ülikoolina võtame?

Lisaks aruteludele kõikvõimalikes kanalites ja vormides korraldame esseekonkursi „Piirideta ülikool, Eesti parim võimalus“, kus ootame mõttelende nii ülikooli töötajatelt kui ka inimestelt väljastpoolt – visionääridelt ja filosoofidelt, tudengitelt ja lapsevanematelt, kirjanikelt ja ettevõtjatelt, miks mitte ka kunstnikelt ja luuletajatelt. Tehnikaülikooli arengukava ei ole ainult meie ülikooli jaoks, see peab olema arusaadav ka ühiskonnale ja kõnetama meie partnereid.

Nõukogu 2021. aasta 19. veebruari koosoleku päevakorras on arengukava vastuvõtmine ning märtsikuus rakenduskava kooskõlastamine.

Mida võtta kaasa eelmisest arengukavast, mida jätta, mida uut?

Arengukava peab esmalt sõnastama ülikooli missiooni, visiooni ja väärtused. Nõukogu on teinud ettepaneku lähtuda 2016–2020 arengukavas kokku lepitud missioonist ja visioonist. Juhtkomitee aruteludes on tehtud ettepanek kaasajastada missiooni sõnastust, et arvestada kiiresti muutuvat keskkonda meie ümber ning võtta mõnes valdkonnas tugevam liidriroll. Ühiskonnas on tunda kasvavat ootust ülikoolidele ja meil on võimalus vastu võtta väljakutse olla tuleviku lahenduste kujundaja. Tehnikaülikool on läbinud 100 aasta jooksul mitmed arenguetapid ja tähised – tegutsedes siin ja praegu, kuid mõeldes globaalselt – rauakoolist TalTechini. Sidustamaks need lülid tervikuks, soovime enam rõhutada Tehnikaülikooli tunnuslauset Mente et manu kui ülikooli väärtuste peegeldajat nii, et see kõnetaks erinevaid generatsioone ja ühendaks ajaloo tulevikuga.

Kindlasti võtab uus arengukava vanast kaasa parima – järjepidevus on oluline. Samas peame vaatama ausalt otsa ka õppetundidele ja võtma neist maksimumi. Näiteks vajab TalTechDigital uuemat ja selgemat sisuga täitmist, meie teadlased ootavad tugistruktuurilt professionaalset toetust teadus- ja arendusprojektide konkurentsivõime kasvatamisel ja tõhusal haldamisel, ülikooli finantseeskiri vajab uuendamist, et paremini tagada akadeemiliste üksuste finantsilist jätkusuutlikkust ning motiveerida teadlasi.

Uues arengukavas rõhutame kvaliteeti – teadustöös, õppetegevuses, ettevõtluskoostöös, tugiteenustes. Väärtustame õppimist ja õpetamist ning pakume teaduspõhist õpet. Seame eesmärgiks, et Tehnikaülikool on ettevõtlik ülikool nii tudengite kui ka töötajate jaoks, kasvatame oma panust uusettevõtete loomisel ning Eesti ettevõtete kõrgtehnoloogilisemaks muutumises, soovime olla uute hargettevõtete kasvulava.

Tehnikaülikoolil on oluline roll ka regionaalse arengu edendamises: Virumaa Kolledž peab aktiivselt osalema Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessis, Tartu Kolledžil on oluline osa Lõuna-Eesti ettevõtetele inseneride järelkasvu tagamisel ning Kuressaare kompetentsikeskusel võtmeroll Saaremaa laevaehituse ja ettevõtlussektori arendamisel.

Viimane aasta pandeemiaga silmitsi seistes oleme taibanud, et e-õpe on saanud uue tähenduse tunduvalt sügavamas mõttes: kontaktõppelt distantsõppele üleminek tähendab ümberorienteerumist nii õppejõududele kui ka üliõpilastele – uut moodi tuleb nii õppida kui ka õpetada.

Tähtis eesmärk on organisatsioonikultuuri arendamine ning kaasava ja läbipaistva juhtimise juurutamine, kliendikesksuse mõtestamine. Ülikooli arenguks peame kindlasti kaasajastama infrastruktuuri ja seame eesmärgiks kliimanutika linnaku väljaarendamise. Tehnikaülikooli hooned ja pargid kokku moodustavad tuleviku tehnoloogiliste lahenduste elava labori. Ülikooli põhikapitaliks on motiveeritud töötajad ja üliõpilased, kellele soovime luua inspireeriva töö- ja õpikeskkonna. Toetavale ökosüsteemile lisab täiendavad dimensioonid arenev koostöö EuroTeQ ülikoolidega ning valmidus olla atraktiivne meie naabrusesse planeeritava riigigümnaasiumi lõpetajatele. Kampusest peaks kujunema tõmbekeskus nii ettevõtete, teadlaste, noorte kui ka kapitali jaoks, kus on olemas kõik vajalik innovatsiooniks ja eluks 24/7.

Arengukavas peame adresseerima järgnevate aastate või aastakümnete globaalseid väljakutseid ja digitrende, nagu digipööre, rohepööre, ringmajandus, jätkusuutliku arengu põhimõtete järgimine ja uuendamine.

Kokkuvõtteks: uus arengukava on küll aastateks 2021–25, kuid peame seadma eesmärke pikemaks perioodiks kui 2025. Mõelgem suurelt!