Miks Eesti ülikoolid peavad olema rahvusvahelised? Esiteks on teadus ning ka ühe riigi keskne ülikooliharidus tänapäeva maailmas otstarbetu, sisuliselt ka võimatu. Muudab ju rahvusvahelisus iga, eriti aga väikse riigi ja rahva vaimse ruumi oluliselt avaramaks, aitab hoida ja tõsta õppetöö taset ülikoolides.
On tõsi, et rahvuslikud, ent samas ka rahvusvahelised ülikoolid on nii oma riigis kui ka kaugemal tuntumad, asuvad pingeridades eespool. Jah, pingerida pole alati määrav, aga ometi loeme selle teema uudiseid vägagi suure tähelepanuga ning see loob kuvandi ja avab uksi koostööks.
Mõistet "rahvusvahelisus" ei tohiks aga käsitleda ühekülgselt, sellena, et Eesti ülikoolid võtavad vastu rohkelt tudengeid riikidest, kellega meid ei seo tihe rahvusvaheline koostöö muudel aladel. Sedalaadi rahvusvahelisus on viimastel aastatel ka vähenenud. Näiteks Tallinna Tehnikaülikoolis on 10-15% rahvusvahelisi tudengeid ja meie eesmärk pole nende osakaalu kasvatada.
Siiski peab ütlema, et vähem ei oleks ka mõistlik. Mitmed riigid soosivad rahvusvahelistumist just seetõttu, et kaks aastat magistriõpinguid on riigi jaoks kordades odavam, kui 15 aastat sellele eelnevat haridust, mille on kinni maksnud üliõpilase lähteriik. See on kasulik investeering ka juhul, kui kõik lõpetajad siia tööle ei jää. Eesti haridussüsteem tervikuna ei tohiks jääda netopanustajaks teiste riikide spetsialistide kasvu. Aga just nii teeksime, kui Eesti üldharidusega inimesed lähevad ära ja meie kõrgharidusse välisüliõpilasi ei kutsuks.
Tõsi on aga ka see, et väikese riigi ülikoolid ei suuda mitmeid erialasid vaid rahvuskeelsetena üleval hoida – valdkonnast huvituvate tudengite arv on lihtsalt liiga väike. Niisugusel lahendusel on aga ka üks suur pluss – see aitab meil olla rahvusvahelised oma kodumaal. Sama eesmärki teenivad ka Eesti ülikoolides õpetavad mujalt tulnud õppejõud. Lisaks on ingliskeelsed õppekavad valdavalt tasulised, mis aitab ülikoolide rahalist kitsikust mingilgi määral leevendada.
Samas ei saa me eitada, et meie ülikoolides on ka erialasid, kus pole enam piisavalt eesti keelt kõnelevaid õppejõude, ka nende erialade doktoriõppesse tullakse pigem mujalt. Siin pole küsimus aga mitte ideoloogias, vaid rahas: miks peab keegi soovima ülikoolis tudengeid õpetada, kui ta saab minna tööturule ja teenida kaks või enamgi korda rohkem?
Lõpetan aga ühe hea lahendusega. On tõsi, et ülikoolihariduse taset aitavad tõsta tudengivahetusprogrammid. Samuti on teada, et Eesti tudeng neid võimalusi väga usinalt ei kasuta. Tehnikaülikooli puhul on aga väga viljakas rahvusvaheline koostöö, tegelikult strateegiline partnerlus Euroopa tipptehnikaülikoolide võrgustikuga EuroTeQ. Meie tudengitel on võimalik külalisüliõpilasena valida e-õppes toimuvaid aineid Euroopa tipp-tehnikaülikoolidest, sama võimalust pakume aga ka meie.