Põhjused, miks nad otsustasid rektoriks kandideerida, on küll isiklikust vaatest erinevad, aga ühiskondlikust aspektist kohati siiski sarnased.

Land rõhutas, et temal on kaks peamist põhjust, miks ta kandideerib: „Üks vastus on see, et töö on pooleli, esimene ametiaeg on läinud märkamatult. Oleme üht-teist saavutanud, aga samas oleme alustanud uusi asju, mis on pooleli.“ Teine põhjus kandideerimiseks on põnevad väljakutsed, mis ülikooli arenguteekonnal seisavad. „Kui aga küsida, mida ma uutmoodi teeks, siis arvan, et ei midagi. Ülikoolil on kindel siht, mida mööda läheme. See ei ole sirgjooneline, meil tuleb võtta väikeseid kurve, aga saame sellega kenasti hakkama,“ avaldas Land.

Tema tõsine soov on viia edasi juba käivitatut, sest saavutatud on palju. „Meil on toimunud murrang teadustulemuste kvaliteedis, mis on hea alus edasiminekuks, oleme suurendanud interdistsiplinaarset koostööd uurimisrühmade vahel ning üks väga oluline tegevus – insenerihariduse võimestamiseks on plaan kaasata oluliselt rohkem välisrahastust.“

Endine teaduste akadeemia president Tarmo Soomere tunnistab, et pärast 23 aastat tehnikaülikooli struktuuris töötamist on õige aeg sõnastada ümber üks kuulus küsimus. „Ei peaks küsima, mida tehnikaülikool peaks sinu jaoks tegema, vaid mida sina saad ülikooli heaks teha.“

Ja TalTechi heaks on võimalik palju ära teha.

Pöörane areng ja tehisaru võidukäik

Nõukogudeaegset enam TalTechist ei leia, miski isegi ei meenuta seda aega. „Tehnikaülikool on arenenud viimastel aastatel muljetavaldavalt,“ tunnistab Soomere. Ülikool on võtnud sisse auväärse koha maailma tehnikaülikoolide seas, kuid TalTechi nähtavus ja mõju on veel suhteliselt nõrk. „See on koht, kus ülikoolil on kõige rohkem arenguruumi,“ nendib Soomere.

Kolmest olulisest – õpe, suurepärane teadus ja ühiskonna teenimine – on akadeemiku sõnul esimesega isegi väga hästi, TalTech on jõudnud rahvusvahelisele tasemele. Teadusega on üsna hästi, vähemalt kvantitatiivses mõttes. „Eesti ülikoolid tervikuna ühiskonna teenimisel on läbi kukkunud,“ viitab Soomere kuus aastat tagasi tehtud teaduse ja innovatsiooni süsteemi analüüsile. Kui meid ei ole kohtades, kus koostatakse strateegiliste programmide esimesi visandusi, kus arutatakse Eesti tuleviku üle, ei ole me seda kolmandat missiooni täitnud. „See ei ole ainult tehnoloogiasiire, vaid ühiskondlike protsesside ja arutelude eestvedamine.“

Suuremateks väljakutseteks, millega TalTech peab rinda pistma, aga mitte kartma, on Landi sõnul õppevaldkonnas akadeemiline järelkasv ja tudengite väljalangemise vähendamine. Teadus- ja arendustegevuses on suunaks kõrgetasemeliste teadusele tugineva rakendusuuringute mahu suurendamine ettevõtlusvaldkonnas, intellektuaalomandi ja potentsiaali ammendavam ärakasutamine, ka uute ettevõtete loomine ehk laiemalt ettevõtluskoostöö. „Meil on välja panna väga palju häid inimesi, kes sellega hakkama saavad.“

Soomere tõstis esile tehisaru võidukäiguga kaasnevat ja mõnes mõttes vastandlikke suundi. „Tehisaru on tulnud, et jääda. Ta peab olema targem kui inimesed, aga tehisaru tulek tähendab kaudselt ka seda, et käeliste oskuste kandjate väärtus ühiskonnas kasvab. Kui tehisaru mõtleb midagi välja, siis tuleb see ka ellu viia. Seda saavad praegu teha ainult need, kellel on väga head teadmised kombineeritult käeliste oskustega. Selles mõttes on tehnikaülikool ühiskonnas ainulaadne ja peab jätkama oma inseneriõppe arendamist ning tugevdamist.  

Palgad kõrgemad kui mujal – ja seda tahetakse hoida

Tegeldakse ja kavatsus on edasi tegelda teadlaste ja õppejõudude karjäärimudeli ja tasudega. TalTech on Landi sõnul palju ära teinud, nii tenuurikarjääri täiustamisel kui ka palkade mõttes. Juba on tõstetud doktorantide-nooremteadurite miinimumtasu, mis on praegu 2300 eurot. „Tegime üle-eelmisel aastal julge otsuse ja tõstsime oluliselt õppetööd läbiviivate akadeemiliste töötajate töötasu,“ rõhutab Land. Nii on nende põhipalk statistika järgi praegu natuke alla 3000 euro kuus, mis on keskmiselt aga pea 500 eurot kõrgem kui teistes Eesti ülikoolides.